kolmapäev, 30. juuni 2010

Kuumuseaeg

Esmaspäeva hommikul ma ärkasin vara ja olin enne kella 9 juba abis töölepinguid paljundamas. Esmaabi kuulasin ka natuke, aga kuna ma teadsin juba seda, siis ma lõpuni ei kuulanud. Mängisime mänge ning järsku selgus, et bussini on 5 minutit. Jalad selga ning minu meelest said kõik Raadile kohale, kus toimus ekskursioon ning pärast laksin jala linna, kus kui me kolmekesi kõndisime, püüdis üks jalgrattur meid läbistada ning mina sain lenksuga täie hoo pealt vastu kätt. Ostsin endale praeguste ilmade jaoks uued lühikesed püksid, mille taskud ei pea hästi asju kinni, aga muidu on mõnus.
Eile käisin vaktsineerimas ning turul. Õhtul orienteeruma ja ujuma. Lihtsal rajal oligi seekord igav, kuigi pikkuse poolest oli rada hea. Jalgpalli vaatasin ka (No way..Ma tean;)) Kuna Portugal kaotas, siis ma ei olnud olukorraga rahul ning läksin välja jooksma. Ja ma suutsin joosta kogu ringi, mille ma ette võtsin. Seda ei olnud palju(mingi 1,5km), aga vähemalt ma sain sellega hakkama.
Viimasel ajal on tapvalt palav. Jube. Kell 12 ÖÖSEL oli 19 kraadi sooja.
Ja siis ma lähen palavaimal ajal riiki, kus eeldatakse 35 kraadist soojust juuliks.

pühapäev, 27. juuni 2010

Juhuslikult maale

EIle oli mul ilus plaan lebotada ning Lõunakas käia. Läksingi lõuna paiku Lõunakasse ning juhuslikult sain teada, et issi on seal:) Seega ei mingit poodides käimist enam, maale minek:) Ilus ilm ning konditsioneer ei tööta ja autos on 1,2 TONNI kive. Kuidagi vedas bussike ennast ikka edasi ning mina ajasin endale šokolaadi peale. Poest ma midagi saanud ei olnud ehk riideid mul ei olnud rohkem kui need, mis seljas olid. Lõin sõrme vastu haagist veriseks ning plaaster peale ja pool tonni kive üksi maha tõsta ükshaaval. Hiljem ülejäänud ka maha ning jalkat vaatama. Mängude vahepeal asjad kärule ning Väiksema Vennaga jalutama:) Käisime järve ääres ning jõudsime väga palju juttu ajada. Paljajalu kõndida oli mõnus - just see, mis on seni puudu olnud. Saun ning jalgpall õhtuks ka ning oligi tulnud mõnus päev. Hommikul rahulikult passida, mutti uurida ning siis kou tulla:) Päike paistab ning on ideaalne suveilm:) Püüan õue pääseda varsti:D

20.36
Õues käidud:) Minna kella 3 kanali äärde, aga seal oli nii palju rahvast, et me läksime jõe äärde mängima. Ka seal oldi ees, aga peagi saime platsi ning 3h võrku sai tõsiasjaks. Mõnus oli, ma olen randiline nüüd..Jälle..Aga savi kah:) Lõbus oli ja see on põhiline.

neljapäev, 24. juuni 2010

Jaanipäev

Jaanipäev möödus jalgrattamatkaga ning õhtuse tule ja jalgpalliga:)
Täna käisin orienteerumas. Väsitav, aga mõnus:)

teisipäev, 22. juuni 2010

Vabadus

Laupäeval käisin koos issiga ühel sünnipäeval. Elektrisüsteemi ühendamine ja murumängud olid põhilised. Ma ei saanud üldse hakkama, aga see ei olnudki oluline;) Elektrisüsteemi ka tööle ei saanud, aga ühendada kokku ja lahku sain ma keldris juhtmeid küllalt:)
Eile oli vinge päev. Jõlkusime Lottaga ringi, lugesime pooltel raamatupoe raamatutel pealkirjad läbi, sõime jäätist vihmas, ajasime juttu ja läksime Lille jalkat vaatama. Kiusasime (korrektsuse huvides: mina kiusasin) natuke Tonit, aga kuna mäng oli sisutihe (7:0 ikkagi ju) ei tulnud sellest suuremat asja. Käisin ostsin roosi ning siis mängisn lauajalkat. 7-8 mängu, kõik kaotasin, aga mitte kunagi nulliga. Kuigi peaaegu oleks..Aga loomulikud faktorid võidutsesid. Sünnipäeva pidada natuke, ma olin esimene, kes jalga lasi. Mulle tuldi järgi, läksime Amakule külla. Mõnus oli lihtsalt juttu ajada.
Õhtul koju sööma väga head kohupiima kooki ning vaadata jalgpalli.
Täna olin ma tubli ja ajasin ennast vara üles, sest mulle oli öösel selgeks tehtud, et ma pean 11 linnas olema. Ma jõudsin täpselt 11 kohale ning siis ma olin Toni järel esimene. Tegime kooki sepiku, küpsiste, hapukoore ja jogurtiga. Üllatavalt hea tuli isegi. Põhjus oli Lille Maja direktrissi sünnipäev:) Tore oli juttu ajada ja lihtsalt mõnusalt aega veeta. Ma suutsin saada endale ka töökohustuse - sõida bussiga kaasa:D No proovime ära;)
Pärast jalkat vaadata, teha olematute vahenditega süüa ning muid põnevaid asju;) Tore, et Tartu on nii väike ja sa leiad sõbrad juhuslikult üles, et neid kaasa vedada:) Väravaid sai näha ning õnneks on võimalik vaadata mõlemat kohtumist (loominugulist riikidevahelist lähenemist kõigile!)
Seda ma ümisesin, kui ma sain 8. korda lauajalkas pähe..When I get older I will be stronger...

pühapäev, 20. juuni 2010

laupäev, 19. juuni 2010

Unipiha laager

15. juuni
Kell 7 äratus, et jõuda aktusele kella 8 ning enne seda pakkida veel mõned asjad kaasa. Aktus on pidulik ning muidugi on teemas valge pluus ja must seelik ning tekkel ja mustad kontsakingad. Uueks aksessuaariks on seljakott, mis kaalub üle 20 kg. Ma jõudsin seda tassida, aga ma just ei nautinud seda ning trepist kontsade ja kotiga oli üsna omapärane minna ja huvitaval kombel sain ma ka tähelepanu aatriumis. Hakkama ma sain. Kiituskiri käes ning peagi Lottale antud kolisime Hiiega õue Tonit ootama. Küsimusi kottide kohta tuleb päris mitu, aga õnneks jõuab peagi kohale hea soomlane ning tassi minu seljakotti ning ühte Hiie kolmest kotist. Kaisa tuleb meid bussile saatma ning me liigume neljakesi Vanemuise juurde. Peagi tuleb ka Reelika ning kuigi meile pakutakse ka võimalust minna mingi ekskursiooniga Karulasse, siis leiame õiged inimesed ikkagi üles ning ootame oma kotihunnikus ning teeme grupipildi, kust puudub Kauri. Buss on üsna suur ja mugav ning pooltühi. Tagumine rida on meie ning kõige kõvemat häält suudame me teha küll. Laagrisse sõidame Nõo kaudu ning Unipihas oleme umbes poole tunniga. Unipiha algkool, kus me paiknesime, asub Pangodi järve  ääres. Kõik on mõnus ning tore, asjad maha laotud, antud vaba aeg telkide ülespanekuks. Võtame telgi koti, teeme lahti, kiled on olemas, saab laotatud laiali. Ja siis selgub julm tõsiasi.
Vardaid ei ole. Neid vardaid, mis hoiavad telki püsti kotis ei ole. Tõesti armas, algavad kõned ning telefoni loopimine, kui esimesed 4 kõnet positiivset tulemust ei anna. Õnneks on olemas emad, kes teavad kõike ning leiavad üles kodust vardad. Kauri käib minu poolt läbi ning võtab kaasa vardad, et telk püsti saaks ikka. Seni on vedelemine, mängud. Viimase mängu ajal lähme Hiiega Kaurile vastu ning saame teada ka, kus pood asub. Poes on sees purskkaev, ikka väga peen. Istume kivil, laulame ja ajame juttu. Kauri tulebki ning siis on meie seltskond koos. 4 noort ning noorsootöötaja. Söök ning ka meie telk saab püsti ning asjad sisse laotud. Magamiskohtade jaotus tuli väga lihtsalt ning me oleme kõige ühtsem noortekeskus - kõik ühes telgis. Võrkpall on leitud ning algavad esimesed sammud õppimaks mängima. Ujumas sai ära käidud. Õhtul sai oldud omaseltskondlik ning mugitud head ja paremat ning juttu aetud. Reelika sai sõnumi eksamitulemusega ning me rõõmustasime koos temaga, et ta saab lõpetada kooli. Kell 1 magama. Magamine nägi välja selline, et diagonaalis üle kahe inimese võib magada, ainult ühel õnnestub kohe magama jääda, inimesi järjest kaob telgist. Ühel hetkel öösel ma avastasin, et viiest inimesest on järgi ainult 2 ning telk on väga külm, seega pusa peale, et magamiskotis soojem oleks. Minul õnnestus kell 3 magama jääda.

16. juuni
9. 30 oli ideeliselt äratus, siis ma vist tegin silmad lahti ja äratasin äratuskella omaniku üles. Tegelikult me veel ei ärganud. Natuke uimerdamist, söömist ning "lumesõda". Pärast neid tegevusi algas meie korraldatud improprogramm. Algul olid kõik väga tagasihoidlikud, vaiksed, passiivsed. Asi edenes mängude muutudes, kuid ma arvan, et see oli väga kasulik. Lõunasöögiks oli supp, mida mina muidugi ei söönud. Magustoiduks oli kissell, mis oli väga maitsev. NoorteTV õpituba, filmiklipi tegemine.  Võrkpalli ning ratsutamist ja tsirkuseõpituba. Näomaalingud - mina joonistasin Toni käele kassi ja värvisin ta nöo roosaks-lillaks ning kirjutasin mingeid asju peale. Ilmselge fantaasiapuudus. Minu nägu oli sinine ning paari kollase märgiga, kuid üldmulje jäi kui smurfist. Värviliste nägudega võrku, siis ujuma, et nägu puhtaks saada, riidesse ning batuudile. Mina olin blokkija, kes ei võtnud magamsikotti kaasa, aga õnneks oli üsna soe ning ma sain alati kellelgi külje alla pugeda ning ma ei kukkunud pidevalt pikali. Jälgida ufosid, laulda, hüpata, karjuda, nautida lihtsalt kõike seda, mis toimub. Ma olin saanud oma geograafia tulemuse, mis oli üsna hea, kuigi mitte võrratu: 93punkti. Rõõmustamiseks oli siiski põhjust ning minu ja Reelika õnnestunud tulemusi me ka tähistasime ning kuigi telgisisene meelelahutus tundus ohutu, suutsime siiski pigistada välja ka paar tilka verd. Kella 3 paiku magama ning öö oli tunduvalt soojem kui eelnenu.

17.juuni
Taas tavaline äratus, kuigi uni tundus väga ahvatlev ning kuigi me ei liiunud kiirelt olime me hommikusöögi lauas ühed esimestest. Kõik olid saanud endale salasõbrad ning pidid tegema ka heategusid. Põnevust jagus. Päeva teema olid projektid. Ma pole ammu nii palju rääkinud sama mula ning kaitsnud projekte. Kuigi ma vahetasin tiimi, loodan, et minust saadi aru. Diivanitelt läksin ma noortevahetuse juurde ning eelarve koostamine oli päris tore pevitamisviis. Eelarve tuli kahenädalasele projektile 488 000 krooni. Kuulasime veel taotlemise võimalustest loengut. Võrkpall kuulus igasse vabasse hetke ning mulle hakkas see täiega meeldima. Oluline osa oli õhtused etteasted. Mina olin koos Toni ja Hiiega ning teemaks oli noorte omaalgatus. Siis me tegime, mida ei tohi teha, kuigi see ei tulnud väga hästi välja. 5 asja mida ei tohi teha. Esiteks, ära räägi rootsi ja soome keelt nii, et teised ei saa aru, et tegemist on erinevate keeltega. Teiseks, ära torma ringi ja räägi telefoniga nii, et teised arvavad, et tegu on mitme stseeniga. Kolmas stseen tuli meil väga hästi välja, sest me olime totaalses üksmeeles valmis ostma 10 euro eest kõike, alustades arvutite, kaamerate ja muude vidinatega. Neljandaks, ära unusta ära neljandat stseeni. Meie neljas stseen koosnes sellest, et minul ei olnud meeles, mida teha ja Toni ei hakanud pihta ehk me seisime ja vahtisime lihtsalt teinetesele üsna pikalt otsa. Kuni tuli viies stseen. Viiendaks, karjumine ja kaklemine on kasulikud, kui lõpus ära leppida. Kommipakke saime me õhtu jooksul lausa kaks ning õppisime veel suffle'it. Põnev, aga väga sokivaenulik tants.Batuudi võimaluste kasutamine ehk lennutada kõiki võimalikult kõrgele. Kell 2kolisime ära ühte telki, üsna väike, 4 inimese telk, kus elas 2 inimest. Telgis oli 10 inimest ja kitarr. Laulda kõike ning siis hakata mängima noh mängu. See on naermise peale ning lõbus on see siis, kui sa oled nõus võtma lõdvemalt, mitte kramplikult end tõsiseks sundima. Väga lõbus oli ning ainult Hiie püsis naeruvabana. Kell 4 minna võrkpalli mängima ning enne seda sain mina naeruhoo üleväsimusest, igaljuhul ma lihtsalt naersin ja naersin. Kell 6 jõudsime me magama.

18. juuni
8.00 oli eriline äratus, mis ei tundunud üldse ahvatlev. Kaua siiski kolinat ja lärmi ei talutud ning noored ristiti ära. Üks projekt, mida me hakkamegi tegema kirjutatud, pakkisime asjad kokku ning kuigi haavatutega, saime minna võrku mängima. Mulle meeldib rannavõrkpall. Ma tahan veel. Kella neljaks tuli buss ning väga ruttu jõudsime ka Tartusse, kus selgus, et Lille maja on kinni ja Kauri on kõikvõimas koormakandja.

Üldplaanis oligi selline. Paljud hetked on puudu, sest mul on ikka üleväsimus, aga paljud ei ole kirjeldatavad.
Laagrist õppisin ma soomekeelseid väljendeid ning sain uusi tutvusi ning vinge suvealguse!

Aitäh kõigile, kes olid vinged seal laagris, eriti muidugi Hiiele, Reelikale, Kaurile ja Tonile:)

esmaspäev, 14. juuni 2010

Laagrisse

Jalgpalliülekanded katkevad nüüd:) Mitte, et ma mänge ei vaataks, aga internetiühendus ei tundu reaalne järgnevatel päevadel. Laager Unipihas 15.-18.06 tõotab tulle omapärane. Vähemalt minu pakkimismaneeri järgi.
Näited, mida leiab minu kotist/koti küljest:
  • 1 telk 
  • 2 magamismatti
  • 3 magamiskotti
Ma olen varustaja. Parem oleks, kui Toni mõtles tõsiselt, et ta kannab mu kotti. Muidu on jama, sest ma jõuan seda vedada iseenesest. Aga homme on aktus ehk kõrged kingad, valge pluus, seelik ja tekkel.
Ja muidugi suuuuuur kollane seljakott.
Elagu laagrid ja aktused!

Meeste tantsupidu

Sattusin ka tantsupeole esimest korda elus. Ma ei ole kunagi käinud ühelgi üldlaulu- ega tantsupeol, aga ma olen jõudnud nüüd ühele tantsupeole ja kolmele laulupeole. Aga kõik selline kultuur sobib mulle. Ma olen osa sellest ning selle üle uhke. Ma ei laula ega tantsi, aga ma oskan käsitööd ning keelt:) Parem kui mitte midagi.
Jalgpall on siiski võimas.
Ma olen sõltuvuses.
Alžeeria - Sloveenia 0:1
Väga juba, praak ning igav. Värav tuli, aga ilu mängus ei olnud.
Serbia - Ghana 0:1
Mängust nägin ainult kokkuvõtet. Mul on serblase pärast kurb meel.
Saksamaa - Austraalia 4:0
See oleks mäng, mida ma vaataks. Ma nägin lõpuosa, kuid kokkuvõtte järgi oli niiii palju uhkeid võimalusi, et seda vaataks. Igatahes selle turniiri ilusaimad väravad olid selles mängus:) Kuigi mul ei ole päris kindlat lemmikut, siis Saksamaa on üks neist, kes meeldivad;)

laupäev, 12. juuni 2010

You know it's serious!

Jalgpallist alustuseks.
Kreeka - Lõuna-Korea 0:2
Ma ei näinud mängu, sest ma olin Türil, aga ma jälgisin tulemusi autost ning lugesin otseülekannet. Vähemalt sain ma 2:0 värava puhul kohe sellest teada ja kaasa elada. Grillfest oli hea toiduga ning porine. Kommi sai ka:D
Nigeeria - Argentina 0:1
Sellest mängust nägin ma hispaaniakeelset esimese poolaja lõppu. Siis midagi väga kriitilist enam ei toimunud.
Inglismaa - USA 1:1
Mina ka ei anna Green'ile andeks sellist eksimust! Inglased siis ammugi ei anna, kui nüüd mingi jama tekib selle tagajärjel. Rooney on võimas ja Gerrard on võimas ning ameeriklastel on Donovan. Nad teevad tohutut tööd, veavad mängu, isegi kui keegi enam midagi väga ei taha enda peale võtta. Tublid:) Muide, Johnsonil on ka lahe soeng. See on väga-väga populaarne.

Täna oli kallikampaania tänuüritus. Tore oli, kuigi inimesed on natuke liiga blokkivad, liiga ülemeelikud ning lärmakad. Ja siis olen mina ainus, kes on kohusetundlik, peseb ära nõud, koristab ning laob nõud ümber.
Miks mul on kohusetunne?
Mulle meeldib see, aga tõesti, miks teistel siis seda ei ole?
Küllap ma võtsin kõik endale.

reede, 11. juuni 2010

Lõpuks ometi

Mehhiko - LAV 1:1
Algust ma ei näinud, aga mõlemad väravad olid vaatamist väärt. Mängijaid ma veel ei tunne, aga mõlemal poolel on lootustandvaid Torredo näiteks. Seisjäi viigiliseks, aga parem mäng oli kui õhtune.
Prantsusmaa - Uruguay 0:0
Väravaid ei tulnud, üsna igav oli, palju vigu ning isegi üks punane kaart. Põhiline aeg kulus soengute jälgimisele. Eriti Malmouda oma;)

Vähemalt nüüd on see käes:D MM nüüd ja praegu:)

Jalgpall!

neljapäev, 10. juuni 2010

Soomaa

Klassiekskursioon Soomaale oli üsna tore ning üllatavalt rahulik. Me oleme ikka väga head.
  • Sood ja rabad on ilusad
  • Kilesaun on mõnus
  • Jõkke kukkuda ei ole tore
  • Kanuutades ma ei kukkunud jõkke
  • Tünnisaun on hea
  • Külm vesi on mõnus
  • Tuli on mõnus
  • Sääsed on pahad
  • Telgid ei ole minu lemmikud
  • Sääsetõrje on hea (Aitäh, Joanna!)
  • Vihm öösel ei ole alati positiivne
  • Telgi lammutamine uneajal ei ole tore

Täna jõudsin käia läbi ka Lillest, sain teada midagi täpsemat laagri kohta..Telgid:S 3 ööd telkides. Mul ei ole telkide vastu midagi, ainult see on ebaseltskondlik, märg ja sääsene:)
Ja kui telekat ei ole, on jama!
Ma võtan endale jalgpalli kontaktisiku, kui muidu ei saa.
Vabatahtlike?

kolmapäev, 2. juuni 2010

Silmades on midagi

Pruunid silmad avanevad, pilk liigub alt üles,
uuriv, kergelt viltu.
Äratundmistunne tekib, silmad vidutuvad,
naeratus tekib ja laieneb.
Taas tõsine pilk silmis,
suunatud sinistesse silmadesse.
Küsivalt kallutatud pea,
juuksesalk vajumas ette.
Miks, on sõnatu küsimus.
Sinised silmad liiguvad,
velklevad, naeratavad.
Tarduvad hetkeks, otsides punkti.
Küsimust nähes kohkuvad, taganevad,
peituvad ripsmete varju.
Pruunid silmad naeratavad,
kurvalt, läikivalt, aeglaselt.
Pilk jälgib veel sinised silmi,
lootusetult, kuid hoolega.

Inspiratsiooniks oli:  
Blue-eyed boy meets a brown-eyed girl
Oh oh oh, the sweetest thing


P.S.
See ei ole kellelegi ega kellestki isiklikult!

teisipäev, 1. juuni 2010

Laste eest kaitstud

EKSAM
Riigieksam geograafias siis.
Ära kunagi kaota punkte seal, kus neid kaotada ei tohi. Leedukad, muudate oma pealinna nime ajutiselt ära?
Muidu oli eksam tehtav ning 11.15 oli mul valmis,. Leidsin ühe komavea ja palju kaardivigu eksamis.
Pärast eksamit Lille, et vahetada ära riided. Sukad retuuside vastu, must põlvini seelik miniseelikuks, valge pluus topiks. Tossud ka muidugi jalga Linnast osta paberit ning siis joosta appi.
ABI
Paneme telgi püsti. Paneme. Miks ainult mina panen? Miks juppe ei ole. Olgu, teeme lühema. Kui telk oli peaaegu koos, selgus, et kõik oli vale. Mis siis ikka, lahti ning uuesti kokku. Õigesti. Mina juhendasin jooksin ja seletasin. Üllataval kombel, oli mul ruumiline taju ja nägemine korras. Ideaalne. Kõik rakendatud ning telk püsti.
Ma olin üliväsinud sellest organiseerimisest ning läksin mujale appi. Varsti sain teada, et telk lendas minema ning see võeti lahti. Nii palju minu pühendumisest.
Natuke mujal abis, kallistamas, Turuhoones, Lillest läbi ja sööma. Söök oli hea, aga ma olin nii väsinud, et ma magasin pooleldi laual. Süüa ning siis saada energiat, et lollitama hakata. Joosta läbi vihma telgini ning siis edasi. Saades üsna märjaks, teha Soome lippu, osaleda õnneloosil, tõlkida eesti keelt inglise keelde, vaadata esinejaid. Põhiliselt lihtsalt jõlkuda ning juttu ajada.
Vihm läks tugevaks ning varsti pidi hakkama telke alla võtma. Miks ma olen selline, kes aitab vähegi, kui jõud üle käib? Ja jõud käib üle, kasvõi tahtejõuga. Siis lahkelt pritsiti mind vett täis ning leiti, et ma olen ainus, kes saab märjaks seega osaleb märja T-särgi võistlusel. Vapustav. Kahekesi võtta maha suur telk, toppida see imevahenditega kotti, vedada see läbi pargi ning minna lava ette hüppama.
 Väsimus sai võitu ning kodus on hea olla, Väsinult nüüd veel õppima. Inglise keele arvestus homme.