laupäev, 29. september 2012

Nädal 2 ehk Pädevusetuste näitamine

Füüsikud ei tahtnud ka esmaspäeval loengut teha ning teisipäeval tutvustati õpikuga kaasaskäivat netikursust, mida me peame täitma hakkama. Ma ei suuda aru saada veel, kuidas täpselt, aga õnneks on üle nädala veel esimese tähtajani. Muidu füüsikas lõpetasime sirgjoonelise liikumise ning nüüd liigume siis ringi. Mitte sõnade otseses tähenduses küll, sest istekohad on kõigile. Termodünaamika jätkub ka, iga lektor annab erinevat teemat. Järgmisel nädalal tuleb optika, lainete ning laserite teema ka juurde. Füüsikas ei ole raske mõista, mis toimub.
Keemias vahel on. Seal olen ma kohanud paari uut sõna, mis kirjeldavad erinevaid keemilisi termineid, millega mul pole varem olnud vaja kokku puutuda ning millest ma kohe aru ei saanud. Õnneks neid on tõesti ainult üksikuid. Kui teemade kirjeldust lugedes ma arvasin, et see on üsna igav ning väga selge teema, siis nüüd tuleb välja, et ega ikka ei ole küll ning õppida on seal palju. Õnneks on asjad loogilised ning mitte eriti keerulised ning lektor seletab ka väga mõistlikult. Keemias kasutatakse slaide, füüsikas kirjutab dünaamika lektor kõik asjad tahvlile. (Matemaatikas kirjutatakse ka peaaegu kõik sõnad tahvlile.)
Esmaspäeval on mul esimene füüsikapraks, mis toimub arvutiga ehk katseid me ise veel ei tee. Keemias on teisipäeval ning seal on plaanis ülesannete lahendamine. Keemias algavad "päris" laboripraksid pihta alles 5. nädalal. Valged kitlid peavad seni ootama.
Matemaatikas ei ole asjad rasked, aga tempo on hakanud natuke kiiremaks minema, seega igavlema ei pea. Järgmine kodutöö on ka valmis, eelmine oli puhtalt tehtud. Esimene tutorial oli ka ära. See oli igav ja mõttetu koht. Lahendati tahvlile kodutöö ülesanded ning veel 2 ülesannet, mis olid ette teada, ning mina korraliku inimesena olin need ka ära lahendanud juba ja kuna need olid sama teema tüüpülesanded, siis ma lihtsalt tegin järgmise kodutöö asju seal, sest aeg ei ole ju raiskamiseks.
Matemaatikas oli reedel võimalus siis testi proovida ning oli palju inimesi, kes aitasid, kui muresid tekkis. 13/15 ja 14/15 annavad lootust, et kui korralikult ülesanded läbi lahendada, siis peaks kahe nädala pärast saama selle tehtud ning rohkem ei peaks reede pärastlõunaid veetma valikvastustega matemaatikatesti lahendades.
Teisipäeval käisin ma siis õlle ja sõõrikutega üritusel. Paari inimesega ajasin natuke juttu, sõõrikuid sõin natuke (või natuke liiga palju, sai, kus keskel oli palju šokolaadi oli sõõrikutest palju parem), mälumängul teadsin ka mõnda vastust, enamasti vaatasin küsimust ja ei teadnud, mitmel korral ei olnud isegi kuulnud asjast, mille kohta küsimus esitati. Väga rahvarohke üritus oli, aga tundus, et kõigil juba oli, kellega juttu ajada.
Positiivse poole pealt peab ütlema, et enne füüsikat ma olen hakanud inimestega rääkima ka. Kahel korral sama Küproselt pärit tüdrukuga, tema ja ühe geneetikat õppiva kreeka tüdrukuga käisin ma reedel koos ka anatoomiamuuseumis.
Jalgrattaid olen ka vaadanud, kuulutustele vastanud nii kirja kui sõnumiga. Ratast mul siiani ei ole, aga nüüd ma olen geograafias natuke targem jälle.
Geograafiapädevusetus võib osutuda väga ebameeldivaks, kui unustada ära, et Glasgow City ja Glasgow ei ole samad asjad. Kui keegi ütleb, et ta asub Glasgows, siis ei tohi eeldada, et järgnev asi on linnaosa. Ja kui ei täpsusta, kas linn või eeslinn, siis saab ekselda tund ja veerand kusagil linnajaos, kus keegi ei tea, kus tänavad on, ja peaaegu keegi ei räägi inglise keelt. Parim variant oli vist ikkagi see, kui ma küsisin tänava kohta kahelt noorelt inimeselt, nad jäid sügavalt mõttesse ning ütlesid, et nemad ei tea. Hiljem läksin ühte pisikesse poodi, mille tagaruumist otsiti välja mees, kes teadis, kus asjad asuvad. Need noored ja mina olime samal tänaval, mille kohta ma uurisin. Igatahes ma jõudsin pärast otsinguid õige tänavanime sildini.
Ja siis ma sain teada, et see ei asu Glasgows, asub hoopis 15 miili eemal, aga selle ma sain hiljem teada. Nii ma olin mingi surnuaia ja maantee vahelisel alal. Pikk jalutuskäik tagasi ning meeleolu ei olnud just eriti ülev.
Edasipidi olen igatahes kõigega väga ettevaatlik ning ei usu kohe Google'i kaarti ning oma aadressisisestusoskust.
Oma ülimas andetuses suutsin ma natuke meie korteri elektrisüsteemist teada saada, kahjuks oli mul selleks vaja röster läbi lasta. Teadmistel on kõrged ohvrid.
Laiskus on ohtlik: 8 (2,272liitrist) piimakanistrit ootavad ikka köögis oma järgmist elu plastikonteineris.
Täna ma ei suutnud ahvatlustele vastu panna ning nüüd on mul 100 grammi musta lõnga, sest mul ei ole mütsi, ning keeksivorm.
Eelmise nädala päikseprillileti asemel oli nüüd kindalett, jõulukaarte ja -kalendreid saab vist juba kõikjalt osta, kõrvuti kõrvitsate ja nõiakostüümidega. Kusagil usutakse, et tulekul on talv, tegelikult jõuab siia sügis. Roosid lõpetavad õitsemist, ilmad on jahedad ja hooti vihmased, aga päike tuleb ka välja ja teeb pai.
Lisatud 30.09: Ja muidugi ei tohi unustada, et kokku oleme näinud kolme rebast ja kahte oravat.

reede, 21. september 2012

Nädal 1 ehk Koolielu

Nädalavahetus möödus kuidagi märkamatult ning algaski esimene korralik koolinädal.
Füüsikas oli 1. tunni teema termodünaamika. Ei midagi uut, aga lektor tundis end vähemalt hästi.
Some people say it's cold in Scotland, others say it's okay. I think it's wet. But that's not important. We are studying thermodynamics not fluid mechanics.
No one except Americans uses Fahrenheit scale. Well... It's always nice to be different.
Ise naeratab väga laialt kõike rääkides.
Järgmine tund oli keemia ning loengusaal on kõige suurem, milles mul tunde on. Seal on MyCampuse andmetel 265 inimest (mulle jäi meelde, et veel rohkem oli kohal, ma pean loengusaali suuruse üle vaatama). Füüsikas on 132, matemaatika kohta ma ei saa vaadata, sest minu kursust miskipärast nimekirjas ei ole, aga 150 inimest on umbes (täpsustus: 151 inimest, 150 kohta). Füüsika ja keemia puhul on päevas 2 samasugust loengut, minu taseme matemaatikat on 4 erinevate lektorite poolt antavat kursust. Inimesi igatahes jagub.
Keemias algas asi tutvustusega ning räägiti, et kool on ehitatud vana söekaevanduse kohale ning käigud on mitmes kohas veel alles. Ning maja ees pidavat olema mingi tiigisarnane asi, kuhu soovitati mitte sisse kukkuda, sest see pidavat väga sügavale ulatuma.
Matemaatikas jagati kätte kõik selle semestri ülesanded ning selgitati, et kõik peavad läbi ma Maths Skills Testi. Kalkulaatorit kasutada ei tohi, paberit vist ikka lubatakse. Ma vaatasin mingit proovi, tegin natuke ilma paberita, lihtsustused ei tule õigesti välja nii...
Esmaspäeval oli mul ka kokku lepitud kohtumine oma permanent adviseriga. Midagi erilist teada ei saanud, 1. semestril soovitati kooliga harjuda ja õppida, muid asju mitte liialt endale koguda. Laboritöid hästi teha, sest see pidavat olema hea näitaja, kui mõnda töörühma-laborisse hiljem kandideerida.
Ülejäänud nädala koolielu:
Füüsikas oli teisipäevast neljapäevani teemaks dünaamika, reedel tundi ei toimunud. Lektor, kes kirjutab iga oma sõna üles ning läheb teemadega ka väga ruttu edasi. See polnud minu jaoks väga kohutav, et kiiresti edasi mindi ning ma väga tervitasin seda, et ta kirjutab palju tahvlile, sest nii on igatahes lihtsam endale märkmeid teha. Kokkuvõttes 3 päevaga umbkaudu 11lk füüsikakonspekti ning liikumisvõrrandite diferentseerimine tundub palju loogilisem kui gümnaasiumis. Võib-olla sellepärast, et me ei olnud siis veel tuletist õppinud, kui sirgjooneline liikumine füüsikas teemaks oli.
Siin väideti, et noolekestega vektorite märkimine on väljasurnud meetod. Ma jään ilmselt ikka selle juurde, mitte ei hakka tähtedele jooni alla tõmbama. Selgem ja siiski ka aktsepteeritud lahendus.
Keemias tegeleme perioodilisustabeli ning aatomite omadustega. Natuke üldist osa, natuke konkreetset osa. Schrödingeri võrrand anti ette, et meelde ei pea jätma, aga aru peab saama, keemias selgitati ka Heisenbergi määramatuse printsiibi tähtsust. Huvitav on ning kui ma algul kartsin, et teemad on väga samad, mis Treffneris tunnis või olümpiaadikursusel, siis esimese nädalaga võib öelda, et ongi, aga sealt minnakse edasi.
Füüsikas ja keemias on igatahes tuttavad teemad, aga natuke teistsugune käsitlus ning muidugi teine keel.
Matemaatika on jagatud kaheks: algebra ja calculus. Esimeses tegeleme siis arvude ning nende omadustega, teises funktsioonidega hetkel. Funktsioonide osa oli väga igav, sest seal ei olnud küll midagi üllatavat, ent algebra osas ma sain Eukleidese algoritmist isegi aru ning mind hakkas väga huvitama, miks meile ei õpetatud kunagi sellisel viisil suurima ühisteguri leidmist ning teatud tüüpi ülesannete lahendamist (täpsustus: või kui õpetati, siis mul puudub igasugune mälestus sellest). Esmaspäevaks tuleb ära teha selle peale kodune töö, peagi ma saan siis kinnitust, kas ma sain päriselt aru või tunnis tundus, et lektor teeb õiget asja.
Täna on mingi püha, mille puhul füüsika ja keemia jäid ära, ent matemaatika ei jäänud. Keegi kommenteeris, et see on väga matemaatikutelik, et kõik teised jätavad tunnis ära, ent nemad mitte.
Eile oli matemaatika anatoomiaauditooriumis ning ma suutsin oma hariliku nii osavalt maha kukutada (õhku see ju rippuma ei jäänud?), et ma ei leidnudki seda enam üles. Peaks millalgi sealt uuesti läbi käima, äkki keegi teine suutis leida. Keemias anti puuvillased (sest keegi oli end põlema suutnud panna) laborikitlid kätte.
Eilsel päeval sadas õhtuni pidevalt vihma, siis oli lihtsalt kohati pilvine. Samuti kohtasin ühest loengust teise minnes peahoone ees 3 tuletõrjeautot. Ma ei teagi, mis toimus.
Logistilisest poolest: iga loeng kestab siin 50 minutit. Loengutevahelised 10 minutit on ette nähtud ühest kohast teise liikumiseks (igal valdkonnal on oma hoone). See on piisav, kui auditooriumis ei ole ummikuid. Elukoht on õppehoonetele väga lähedal, mina eelistan jõuda kohale enne viimast minutit, aga 5-7 minutiga jõuab ka kaugematesse kohtadesse. Siis võib ka minut kuluda näiteks rohelise tule ootamisele, mitte kõndimisele. Trepid on olulised, sest me elame künka otsas ning igale poole minnes tuleb alguses minna alla. Saab ka ilma treppideta, ent treppidest tundub otsem tee olevat. Tagasi saab alati üles ronida.
Ma ei ole näinud ühtegi riidehoidu, kõik riided võetakse loengusaali kaasa. See on natuke harjumatu, sest kuhugi tuleb need eest ilusasti ära ka panna.
Kerget lugemist. Kui raamatut enam käes ei jaksa hoida, tuleb magama minna.

Ma ostsin endale füüsika- ja keemiaõpiku ning nüüd on öökapilugemist väga korralikult. Ma olen ka sellega tegelenud. Mitte päris nii suures mahus, mida meilt eeldama hakatakse, sest kõik on algusjärgus, ent parem kinnistada õpitud osa algusest peale, mitte loota viimasele nädalale ja siis õpikut lugema hakata. Matemaatikas öeldi konkreetselt, et nemad arvestavad sellega, et iga loengu (50min) kohta tehakse kodus 1-1,5h tööd. Meil on nädalas 4 loengut matemaatikat ning lisaks rühmatund ülesannete lahendamiseks. See on ilmselt üsna tavaline eeldus, sest mul on koolis nädalas keskmiselt 21 tundi, aga nädalast õppekoormust hinnatakse 40-45 tunni peale.
Ma olen küpsetanud siin kahel korral kooki (banaanikook ning kaerahelbe-kakaokook) ja pesnud pesu ning suutnud need isegi ära kuivatada. Lõpuks on meil olemas kahed võtmed ning dušš töötab ka tegelikult väga hästi, see tahab lihtsalt 5 sekundit mõtlemisaega, enne kui vesi seisma jääb.
Ümbruskonnas jalutades ära ei eksi, mitmed kohad on meelde jäetud, kuhu peab sisse astuma. Kirjatarbeid otsides käisin mitmeid poode läbi, lõpuks selgus, et kõige paremad asjad leiab QMU poest (Queen Margaret Union), mis on ülikooli hoones endas. Sealt oli võimalik leida isegi ruudulist paberit. Inimesed alaväärtustavad ruudulist paberit siin! Vaatluse järgi vähemalt 70% kirjutavad füüsikas/matemaatikas/keemias joonelisele paberile. Ma ei tea, mispidine seos siin paberi puudumisega on.
Teisipäeval käisime ülikooli Amnesty ühingu esimesel üritusel ka, ilmselt saab ka järgmistele mindud. Physoci ja Astrosoci liige olen ma ka, järgmisel nädalal on nende esimene üritus, mille uhke pealkiri on tõlkes "Õlu ja sõõrikud".

pühapäev, 16. september 2012

Ülikooli peahoone siit ja sealt

Peahoone hoovist

Kooli poole jalutades

Kelvini jõgi Kelvingrove'i pargis

Rohelusse uppunud koolimaja

Torn roheluses

Kelvingrove'i muuseum ja Kelvinhalli spordiareen

neljapäev, 13. september 2012

Esimese semestri tunniplaan

Nüüd, kus mul on ained, on mul ka tunniplaan. See on üldistatud, laborid algavad alles 3. nädalast ning matemaatika oma on üle nädala. Reedene keemia on ka umbkaudu üle nädala. Kui taha ei ole märgitud teisiti, on tegemist loenguga. Kaldkriips näitab vaheldumist. Selline tunniplaan on siis detsembrini.

Esmaspäev
0900-1000 Physics 1
1000-1100 Chemistry 1
1100-1200 Maths R
1400-1700 Physics 1 Laboratory

Teisipäev
0900-1000 Physics 1
1000-1100 Chemistry 1
1100-1200 Maths R
1400-1700 Chemistry 1 Laboratory

Kolmapäev
0900-1000 Physics 1
1000-1100 Chemistry 1
1100-1200 Maths R

Neljapäev
0900-1000 Physics 1
1000-1100 Chemistry 1
1100-1200 Maths R Tutorial

Reede
0900-1000 Physics 1 Lecture/Workshop
1000-1100 Chemistry 1
1100-1200 Maths R
1500-1600 Maths R Laboratory

Nädal 0 ehk Eelkool

Sissejuhatav üritus kõigile, kes õpivad füüsikat ja/või astronoomiat, on läbitud. Mõned kasulikud asjad ka meelde jäetud: 3 ainet semestris on täiesti piisav, kolmapäeva pärastlõunal toimuvad erinevate ühingute üritused, sinna ei tasu endale palju asju panna. Tüdrukuid on ka, päris ainult poiste kursus ei ole, inimesed väga suhtlema võõrastega kohe ei torma, aga kellegi läheduses istudes võid ta nime teada saada. Interaktiivne sissejuhatus oli: küsiti, pisikeste pultidega sai vastuseid saata. Näiteid, kui küsimus oli, et kuidas lahendada finantsprobleeme: “rob a bank” või “ask a wizard”.
Ma püüdsin oma tunniplaani kokku saada. Plaanis on siis 3 ainet: keemia, füüsika, matemaatika. Selgus, et ma ei saa end matemaatikasse ka siis registreerida, kui ma võtan lihtsama kursuse (ja ma võtan selle, sest see pidi olema füüsikutele sobilikum miskit moodi ning kahe kursuse erinevus pidi olema siis eksami raskuses. Lihtsam vastupanu see ei ole, aga ma võib-olla tahaks mujal ka tegev olla.) Käisin siis oma muredest keemia ja matemaatikaga rääkimas, lubati kolmapäeva jooksul vastata. Loodetavasti siis saab kõik korda.
Teisipäeval nägin esimest korda täiesti sinist taevast, kus siras päike, tihedamat sadu kui uduvihm ning vikerkaart.
Hunteriani muuseum on ülihuvitav, aga üliväsitav. Rooma-aja esemed jaksasin ära vaadata (Antoniuse ja Hadrianuse valli kive päris mitu tükki, Antoniuse vall läbib ka Glasgowd), vääriskivide ja mineraalid osa, selgroogsete arengu ning Šotimaalt leitud kivistised ning dinosaurused isegi, ent see on väga väike osa näitusest. Sinna tuleb tagasi minna, aga õnneks on see peahoones ja täiesti tasuta, ainult aega tuleb võtta seal käimiseks.
Siinsed inimesed ei armasta üldse ruudulist paberit! Ma käisin mitu poodi läbi ja leppisin ikkagi kausta ning lisalehtedega, sest ühtegi ruudulist parajas suuruses kaustikut ei olnud. Queen Margaret Unioni pood on tõesti väga kasulik ning seal saab maksta ka Eesti pangakaardiga, kuigi tüdruk leti taga natuke uuris seda kaarti, et kas see on ikka sobilik.
Mul oli ära esimene keemia loeng. Lektor tundub väga tore. 
Juhhuu! Kontrollisin äsja ning ma sain kõigile oma kolmele ainele registreeruda. Hommikul veel ei saanud. Keemias nõutakse, et kõik ostaksid endale õpiku. Ja sellest vist ei õnnestu kõrvale ka hiilida. 50 naela õpik ja 25 naela laborimaks, ent ma väga loodan, et see on seda väärt.
Homme hommikul kell 9 on esimene füüsikaloeng. See on päeva ainus kohustuslik asi, ma püüan õigeks ajaks jõuda, täna ma jõudsin keemiasse põhimõtteliselt õigel ajal, sest 3 minutit oli möödas täistunnist, aga loengud algavad 5 minutit pärast täistundi, aga istekoha valikut väga ei olnud. Ilmselt järgmises loengus siiski on ja ma otsin endale kellegi kõrvale koha, sest ma ei taha aasta otsa üksi istuda. Füüsikas ma püüaks seda ennetada ja läheks varem kohale. Lootust on.
Me oleme korralikud tudengid: ostsime kolmekilose paki makarone. Kalapulgad on lihasarnane toode ning lihapallid tomatikastmes ka. Ma käisin täna uurimas Icelandis on võimalik osta ka kanafileed või kanakoibi mõistliku hinnaga, kui osta neid 1,5-2kg. Selle üle peab mõtlema. Sügavkülmas ju asjad seisavad ning korralik toit on kena. Ahjukartulid ning kalapulgad on täiesti toidulik toit! Õunad on siin ülikallid, mis tundub nii veider. Aga paar porgandit igaks juhuks kiireks närimiseks-toidukorraks on olemas, ajab ka hetkel asja ära. 
Eile õhtul jalutamas käies nägime rebast! Päris rebast(vulpes vulpes), mitte ülikoolirebast, ülikoolirebaseid on siin 4000 kanti, nende nägemine ei ole väga eriline sündmus.
Ilm on väga oluline teema. Siin on jahe! Toas on külm(pärast sooja hommikust  dušši on jäine), õues on 9-13 kraadi ning ilm muutub(sajab-ei saja) väga kiiresti. Ma pean salli välja otsima, sest kurk on natuke kriibitud, aga ma joon sooja teed ja hoian varbad soojas, küllap läheb üle. 
Meil on wifi (ülikooli  raamatukogu oma vist) ning ikka veel üks komplekt võtmeid.

laupäev, 8. september 2012

Esmamuljed Šotimaalt

Istuda elutoas, süüa kooki ja küpsist ning rääkida kõigist maailma asjust. Käia vanavanemate ja onu pere juures pikalt juttu ajamas, Ilmatsalus pilvi ja tähti vaatamas. Sõita Konnaga ringi. Oma perega koos olla.

Neid asju ma nüüd nii pea ei tee, aga küllap ma teen palju muud. Reede pärastlõunal hakkasime Riiga sõitma. Pakkimine oli läinud üle kivide ja kändude: kord ei teinud spordikoti lukk koostööd, kord ei mahtunud asjad enam lihtsalt ära või kippus kott märgatavalt üle lubatud piiride minema. Lõppude lõpuks õnnestus mul siis pigem edukalt kõik oma asjad ära pakkida, lähtudes loogikast, et mis ei mahu kotti, leiab endale koha pusa taskus. Selliseid asju kogunes lõpuks 2 kilo ning minu taskust võis leida tõesti kõike: adapterist ja mobiililaadijast mängukaartide ning villaste sokkide-kinnasteni. Lennujaamades sai usinalt sabas seista, turvakontrolli järel koti taaspakkimine oli isegi leebem kogemus, kui esmane pakkimine lubas loota. Kaks sülearvutit mahtusid pärast kerget pusimist taas kotti ning mul ei palutud oma seljakotti kordagi kaaluda ega ühtegi kasti susata. See nägi pisike välja, see ongi pisike, aga kerge see ei olnud. 10,5 kg seljas ringi silgata ikkagi, kuigi Ühendkuningriigi piirijärjekorras ma ei pidanud oma kotti ise edasi vedama. Läbi lennujaama ning piki koridore, treppe ja radu bussipeatusesse vedasin ma ennast ja oma 18,3 ja 10,5 kilo ning muidugi varandust täis taskuid ise. Mitte minu lemmiktegevus, aga ma sain hakkama. Ma ei suutnud meenutada, kas issi võttis mu kotil pika rihma küljest ära või see eraldus transpordi käigus kuhugi, sest kuigi algul oli mu äraantaval pagasil isepandud kile ümber, siis tagasi anti mulle kilevaba pagas, kogu sisu oli õnneks alles. Kesköine buss liikus umbes kolmveerand tunniga Glasgow kesklinna (ilmselt kesklinna, ma ei ole muidugi päris kindel, aga suured bussijaamad kipuvad linnas olema), sealt sai taksoliku taksoga (nagu inglise filmides) ülikooli lähedusse. Me jõudsime segadusse sattuda, sest värav oli, aga väravad olid kõik kinni. Hea möödakäija pakkus oma abi ning ütles, et me peame 10m edasi liikuma, et peaväravani jõuda, mille juures asus ka majake, kust sai öösiti kätte eluaseme võtmeid. Mina kõõlusin pagasiga (suur kast jalgrattaga, minu spordikott ning 2 seljakotti) õues, vaatasin lõbusas meeleolus seltskondi. Ülikooli sai ka kergelt piilutud. Esmamulje lubab uskuda jutte, mille järgi Glasgow Ülikooli võrreldakse Sigatüükaga. Paari päeva jooksul saab ilmselt rohkem teada, aga väärikad vanad hooned on ülikoolil igatahes.
Meie elukoht on koolile väga lähedal (õnneks, sest muidu oleks retk raskete esemetega veninud väga pikaks). Korter, mis meile anti, on ühe magamistoa, köögi, vannitoa ja 2 sisseehitatud kapp-konkuga. Siin on pesumasin-kuivati olemas, isegi triikimislaud ja triikraud. Kummutid, kapid, lauad ja riiulid ka muidugi. Kuuma ja külma vee kraanid on igal pool eraldi. Ja dušši ei oska ma välja lülitada! See on väga eluline mure, sest ideeliselt on dušikabiinis nupp, millest saab lülitada seda sisse ja välja, kuid välja seda sealt lülitada ei õnnestunud. Seega hetkel tuleb ronida kabiinist ning vannitoast välja, seal saab seinal asuvast lülitist vee seisma panna. Mitte kõige mugavam võimalus, võib-olla õnnestub siiski see funktsioon dušile lähemale saada.
Täna magasime kaua ning käisime Tesco mingis poes, et midagi süüa hankida. Toit on kallis. Suhkru peitsid nad nii hästi ära, et pärast kogu poe läbikammimist pidime küsima ühe töötaja käest. Suhkur asus kõige alumisel riiulil, ühes nurgas, eesmised pakid olid ära ostetud ning välisel vaatlusel seda näha ei olnudki. See selgitas natuke.
Köök on ka kasutusele võetud. Külmkapp, elektripliit, veekeedukann ning röster igatahes töötavad. Siin peab iga lüliti enne sisse lülitama, kui sealt voolu saab. See tekitab natuke segadust, sest pliidi kasutusel tuleb ka vajutada üht punast lülitit või vähemalt pärast nende vajutamist hakkas pliit tööle, ma ei tuvastanud veel, kas ahju ja pliidi lülitid on eraldi või miks on seal seinal 2 lülitit.
Internet on ka toas olemas, kuid sellega on natuke keeruline. Meil on kahe peale üks komplekt võtmeid ja ka üks netikaabel. Hetkel saab siis korda mööda Internetile ligi, aga vähemalt saab.
Homme saab veel rahulikult otsida oma kohta elus, siis saab hakata mööda maju ringi jooksma, et leida üles inimesed, kes oskavad erinevaid probleeme lahendada. Kirjutada võib neile muidugi ka, aga kui  vastust ei ole paari nädalaga tulnud, siis lihtsam on ilmselt ise kohale tatsata.
Kohustuslik märkus ka ilma kohta: lennuki maandudes teatati, et ilm on ilus, see tähendas 12 kraadi ja uduvihma. Rohkem ei ole seni sadanud, päikest ja kuud on näha olnud, enamasti on vahelduv pilvisus ja tuul.