neljapäev, 31. jaanuar 2013

Riktiga kanelbullarna

Esmaspäevane füüsikapraks oli väga... omapärane ja üsna kohutav. Me veetsime "lõbusad" 3 tundi sagedusi otsides, häirivaid sagedusi kuulates, Tambovi konstandi abil saime tulemused, aga ilmselt hinne võrratu ei tule.
Keemiapraks see-eest oli kogu raha väärt. Pürotehnika ehk paar toredat kiiret ja säravat reaktsiooni. Pärast pidi küll natuke hindamist ootama, aga kui praksi saime kolmekesi teha tavalise paaristöö asemel, siis juttu saime viiekesi ajada. Enamasti sellist aega ei jää.
Tõsised kurvad uudised ei ole minu rida, kui ma nendega toime pean tulema, siis algul ei tule, mingi aja pärast leian tegevuse, kuhu ma tundideks saan jääda. Tänane põgenemistegevus oli kaneelisaiade tegemine. Mul pole kunagi nii pehmed saiad välja tulnud! Võib-olla see selgitab, miks rootslased kaneelisaiu jumaldavad. Ma võtsin rootsikeelse retsepti, mida natuke kohendasin. Seda retsepti ma ära unustada ei taha. (Ettevaatust, kes ei soovi kokandusblogi lugeda, näeme hiljem!)

Kaneelisaiakesed (48tk)
Tainas:
 21g kuivpärmi (3x7g pakid)
5dl käesooja piima
1,5dl suhkrut
15dl nisujahu
125g toasooja võid
natuke soola
Täidis:
2-3dl suhkrut
palju kaneeli
100g võid sulatatult
Pintseldamiseks:
1 muna

Valmistamine:
Lahustada pärm piimas suhkru ja soolaga, segada ühtlaseks ning lisada jahu, lõpus on lihtsam hoopis sõtkuda. Kõige viimasena segada sisse pehme või. (u 20 sekundit mikrolaineahju, rohkemaga sulab ära!) Lasta vähemalt 30min kerkida (u kahekordseks).
Panna ahi sooja 220 kraadi juurde (retsept soovitab 250).
Jagada tainas kaheks. Rullida üks osa õhukeseks ristkülikuks, katta sulavõiga, peale puistata kaneelisuhkru segu. Keerata toruks, lahtine serv üle pigistada. Lõigata 1-2cm paksused viilud, asetada küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile. Võimalusel lasta veel kuni pool tundi kerkida. Enne küpsetamist pintseldada lahtiklopitud munaga. Teise poolega tainast teha samamoodi.
Saiad küpsevad ahju keskel 8-12 minutit.

laupäev, 26. jaanuar 2013

Mõõdetud sokid

Sokkide ostmisel tuleb olla väga ettevaatlik, üks suurus kõigile ei ole väga paljulubav, kuid oli tol hetkel ainus valik. Kui need enne pesu veel läksid jalga, siis pärast esimest pesu ei ole olukord just paljulubav...
Pilt on üsna vana ning mina ei oska enda fotokaga pimedas ilusaid pilte saada, tegelikkuses oli see maagilisem, kuid ma avastasin, et sel puul on tore kuju ikkagi.
Nädalavahetused ongi selleks, et proovida teha kartulipannkooke, avastada, et uus mikser levitab igal kasutamisel kärsahaisu ning Postimehe pealeht ingliskeelsena leida. Eestis on olukord ikka stabiilne?

Kui keegi palub ruumi teha, siis vastake, et üks hetk, Universum paisub, kohe on rohkem ruumi.

teisipäev, 22. jaanuar 2013

Talv Šotimaal

Siinsed inimesed kardavad vist talve:
kurdavad, kui külm on igal pool.
Ent kui hommikuti kõnnitee on valge,
selle peale puistatud on kõigest sool.

esmaspäev, 21. jaanuar 2013

LOT Seminary

Kui liiga palju asju juhtub, ununevad mõned ära.
Eelmisel nädalal sain ma kätte uue pangakaardi, mis tudengikaardina tõendab ka kõrgkoolis õppimist. Kõik oli väga kaunis, kuni ma lugesin kooli nime. LOT Seminary.
Siis tuli uurida, kuhu Swedbank mind õppima on saatnud.
LOT Seminary asub Rootsis, kodulehel kirjutatakse nii:
"Mission Statement
Foundational to the purpose of Livets Ord Theological Seminary is its commitment to the historic Christian faith, to assist students in their quest for knowledge about their relationship to God, man and the universe. The baccalaureate program of the School of Higher Biblical Studies and Missions seeks to equip students with knowledge of the Bible and the Christian heritage and to lead them to the realization that such knowledge, when properly assimilated and developed, permeates and directs all phases of life. The Seminary offers several theological degree programs, including Bachelor of Arts New Testament Major and Master of Divinity."
"Our goal, therefore, is to prepare men and women who know the Bible, who have a deep compassion for people, and who, through their own charismatic experiences, can interpret to the Church and society biblical truth in the light of the present-day movement of the Holy Spirit. In other words, we believe it is not only important to teach and to inform but also to place knowledge as a tool for ministry at the disposal of the Holy Spirit for relevant application in a pioneering environment."
"Student outcomes
1. Adept in communicating faith in the power of the Holy Spirit
Students will grow in their relationship with the Lord, in Biblical faith, in sensitivity to the Holy Spirit, in spiritual discipline, and in social skills, so that they can communicate faith in the power of the Holy Spirit.

2. Alert in the defence of evangelical faith
Students will be rooted in Christian faith so that they can defend evangelical faith, effectively facing the challenges of modern society, New Age beliefs, and similar systems.

3. Skilled in the scholarly pursuit of truth
Students will expand their capacity to gather, retain, and apply knowledge and truth, using analytical problem solving, critical thinking, and decision-making skills, which they can utilize in their personal and professional lives. They will also be trained in evaluating sources of information and different methods of scholarly research.

4. Equipped to impact the world with the Gospel of Christ
Students will develop their ability to understand and impact the world, from the maturity and integrity to stand up for truth, to the physical discipline and communications skills to make a difference.

5. Understanding of the role of Israel and the Jews in God’s prophetic plan"
Kõlab huvitavalt. Head kooliteed mulle.

pühapäev, 20. jaanuar 2013

Minuga tõesti juhtub alati midagi

Kui detsembris talve ei tulnud, leidsin ma, et soojad õueriided tuleb jätta Eestisse ning siia pole neid tarvis. Siin siiski on talv, seetõttu on mul nüüd uus tumesinine mantel, mille ostmisel ma algul väga kahtlesin, siis leidsin, et mul siiski läheb sellist tarvis. Teisel kandmisel õnnestus üks nööp eest ära saada, õnneks saab neid tagasi õmmelda.
Laenasin sõbrannalt miksri ning viimase nädalaga on õnnestunud selle võlusid vägagi mitu korda kasutada. Kolmapäeval tulnud külalised said nii sidrunikooki kui rullbiskviiti, kumbagi ei oska ma ilma miksrita teha. Neljapäeval käisin hommikul paar tundi koolis, siis valmistasin söögi, et pärast seda võiks minna Glasgow'd avastama. Esimest korda sattusin ma katedraali, nekropoli, St Mungo muuseumi ja vanima maja juurde. Sees oli väga huvitav ringi vaadata, õues oli tuuline ning jahe.
Šotimaa ajalooga sain rohkem tuttavaks, näiteks sellise laulu abil:

Ma ei olnud ainuke, kes arvas, et meie elamine on liiga jahe. Toreda irooniana õnnestus meil täna küte sisse lülitada.
Reedehommikust loengut kuulasime kolmekesi, pärast vaatasime ülikooli kabelit ning kui mina jooksin matemaatikasse, jäid teised Hunteriani muuseumisse. Hommikust saadik oli mul vahel silmas väga terav valu olnud, millele ma seletust leida ei suutnud. Koju jõudes selgus, et üks lääts oli keskelt katki osanud minna. Nii pisike asi oskab tekitada väga suurt valu. Lõunasöögi järel läksime Kelvingrove'i muusemisse ja kunstigaleriisse. Huvitav leid oli loomatopiste kohal kajakate vahel olev sõjalennuk. Kunsti jõudsime ka vaadata, tuntud nimesid oli, vähemtuntuid ka, ilusaid maale igatahes leidus. Õhtul oli plaan minna kontsedile, ent kõik ei lähe alati soovitult.
Välja minnes oli külm ning jooksmine tundus alguses võimalus sooja saada, aga mina ju ei jookse. Niivõrd-kuivõrd ma osalesin jooksmises, juhtus mäest alla minnes õnnetus, gravitatsioon suurenes järsult ning mina maandusin asfaldil. Ka peaga. Ehmatus oli algul suur, väga eriliselt valus pea ei olnudki, mina oleks olnud valmis püsti tõusma ja edasi minema, ent seda ei lubatud, sest verd voolas peahaavast. Üks möödakäija kutsus kiirabi, keegi kutsus kõrval asuvast spordiklubist paar töötajat, kes aitasid mind sisse ning otsisid esmaabikomplekti välja, et ajutiselt midagi peale panna. Kiirabi tuli ka üsna ruttu ning kaks rohelistes tunkedes lõbusat meest juhatasid mind kiirabiautosse ning hakkasid uurima. Selgus, et on vaja õmmelda või liimida, seega nad peavad mu haiglasse viima. Kahele Sõbrale jäid võtmed ning kontserdipiletid, et neil oleks võimalik midagi toredat teha. Kontserdile ei jõudnud nemadki.
Kiirabiautos pandi side peale ning üks meestest läks rooli, teisega ajasime juttu igasugustel teemadel. Pärast natukest sõitu selgus, et küljeuks ei olnud korralikult kinni saanud, auto aeglustas natuke ning siis tõmmati uuesti kinni. Paari minuti pärast vajus keset sõitu üks tagaustest täiesti lahti. Esimene sõit kiirabiga oli meeleolukas. Haiglas sõidutati mind ühe koridori võrra ratastooliga, siis lasti hetk oodata ning uuriti, kas ma tahan ise kõndida. Muidugi tahtsin. Kiirabitöötajad läksid ära, mind juhatati suurde ruumi, kus iga koht oli kardinatega eraldatav. Minu kõrval olid kardinad ees, muidu oli ruum tühi. Natuke vaatasin, kuidas üks noor naine sai teada, kus ta seljahädade põhjus on (seda seletatakse skeleti peal), kuulasin, kuidas minu kõrval asuv umbes 90-aastane vanaproua arstide ja oma poegadega suhtleb (uuris, millal ta uuesti pubisse võib minna), igavlesin. Pool tundi lasti mul oodata, siis tuli arst ning palus igasuguseid asju teha (jälgi sõrme, aja keel suust välja, pigista sõrmi, tõmba varbaid enda poole, jne). Siis uuris haava ning tõi vajalikud tarbed, ajas natuke juukseid maha, tegi tuimestuse ning kaks õmblust, kuna ma olin kõigest 99% kindel, et mul on teetanuse vaktsiin tehtud, tehti see ka uus. Loeti sõnad peale ning lubati koju minna.
Algul unistasin, et saan kraani all juuksed puhtaks, sellest ideest loobusin kiiresti. Dušiga sain peaaegu puhtaks siiski. Enesetundega probleeme ei olnud, seega hakkasin rullbiskviiti küpsetama. Meie ahjuplaat on nii pisike ja minu taigen liiga paks, et rulli ei õnnestunud seda päris õigesti saada. Maitset see väga ei muutnud, aga kohupiima puudumisel ei ole minu ideaali võimalik niikuinii saavutada.
Laupäevahommikul ei olnud üldse tuju ärgata, pikk jalutuskäik ei tundunud ka ahvatlev, bussijaama läksime metrooga hoopis. Ma magasin peaaegu terve tee maha, ärkasin lumises linnas. Edinburgh's oli lumi maas ja päike säras taevas. Kuna tuult ei olnud, oli mõnus ja soe ilm. Läksime vaatama viimast kuninglikku laeva Britanniat. Huvitav oli, ei olnud ülepuistatud kulla ega karraga, kuninganna oli soovinud, et laev oleks nagu suvila, kus pere saab rahus aega veeta, kodusus ei pidanud olema ülepingutatud. Kõik oli elegantne, samas suhteliselt lihtne. Pärast ringkäiku laeval läksime ühikasse, et kõik kokku saada ning lõunat süüa, plaane teha. Väga hästi toidetuna liikusime kuningliku observatooriumi juurde, künkast alla tuhises väga palju kelgutajaid. Mõned kohad olid libedad, ent tippu me saime. Väga kauaks sinna ei jäänud, üleval oli tuuline ning hämar juba. Soe tee ning tükk kooki, pärast jalutuskäik lumes, tükk aega kondasime, kuni leidsime sobiliku pubi. Paari minuti pärast tunti juba huvi, kas me lisaks oma jookidele sooviks proovida ka tasuta õlut. Kui tasuta antakse, küllap ikka võtame, keegi joob ära ka. Mõne aja pärast tuldi T-särke jagama. Samasugused olid seljas ka töötajatel, nüüd on mul must särk, kus on ees logo (Caledonia Best) ja taga tekst "Not so traditionale", kus 'ale' on teistsuguse värviga kirjutatud. Õhtune buss ning ma ärkasin alles bussijaama juures. Unisena oli mul väga hea meel, et on metroo ning ma ei pea pool tundi jalutama.
Matemaatika eelmise semestri hinded pandi ka välja. Ma suutsin saada endale sobiliku hinde ehk A1.

neljapäev, 10. jaanuar 2013

Kommentaare on

Suvi sai siin ka läbi, taas on väljas vaid paar kraadi sooja. See ei ole positiivne uudis, kui tuletõrjehäire on keset kvantfüüsika loengut ning pool tundi peab õues ootama, enne kui järgmisesse loengusse muus hoones saab minna. Vähemalt oli põhjust juttu ajada, et kelle kool kuidas põlenud on ja missugused häired veel on olnud.
Õppimine hakkas üsna täie hooga pihta. Matemaatikas vähemalt. Meid on liiga palju, kõigile ei jagu istekohtigi. Kui tuletist nämmutati, siis integraalid tulid kohe ja hooga. Esimeses loengus oli juba tunne, et tabel peaks olema peas. Tuletiste tõttu enamjaolt ongi, lihtsalt harjumatud funktsioonid (sec nt) ei tule just eriti kiiresti. Igavuse üle seal kaeblema ei pea.
Füüsika on ka väga tore, keemias on lõbus hollandlasest lektor, aga teema ei ole väga põnev.
Täna tulid keemia poolaastaeksami tulemused. 91/100 ehk piisavalt hea, kuna ma teadsin, et 3 küsimusele ma vastust ei teadnud. Üks inimene sai eksamil alla 10%.
Kurguvalu ning nohune nina takistavad natuke plaanide tegemist, energia on kuidagi kadunud.

Eile juhtus ajalooline sündmus. Mulle keelduti alkoholi müümast. Ja tegelikult ma isegi ei ostnud. Käisime poes ning mõtlesime, et prooviks hõõgveini ka. Minul ei olnud dokumente kaasas, ainult õpilaspilet. Kassas ladusin mina asju kotti. Siis küsiti dokumenti. Ka minult. Kahekesi poes käies tuleb olla ettevaatlik. Kui ma oleksin eemale läinud, poleks probleemi, aga vanust tõendavat dokumenti ei ole, osta ei saa. Isegi kui otseselt ei osta.

esmaspäev, 7. jaanuar 2013

Tagasi Šotimaal

Jõudsin ilusasti kohale ning kooli minekuni on isegi veel 7h aega.
Mul on nüüd YoungScot kaart.
Peagi jaksan loodetavasti pikemalt jutustada taas.