esmaspäev, 28. juuli 2014

Dinosaurustega matkamas

Minu esimene matk on tehtud.
7h, kõrgeim koht 2700m kanti, palju lund, parasjagu vihma, paistes sõrmed, läbimärjad jalanõud, kelgutamised.
Raske oli. Üksi poleks ma seda kunagi teinud, aga õnneks mul olid inimesed, kes mind ära ootasid ning vajadusel natuke innustasid. Tegelikult oli lihtsalt nii külm, et ma ei saanud lõpu lähedal otsustada, et ma päris üles ei roni.
Dinosaurused ringi ei käinud, aga kunagi küll.




reede, 25. juuli 2014

Müüoneid nägid?

Täna käisin Cloud Chamber workshopis. Pilvekamber? Igatahes väga lahe oli! Juhendaja oli tore, ehitamine oli tore ning osakeste radade nägemine oli vee toredam! Nalja sai igatahes pooleteist tunni jooksul väga piisavalt.  Müüonid on nüüd palju suuremad sõbrad.

Eilne ekskursioon ei olnud väga lahe. Palun mitte panna giidiks inimest, kes räägib nii vaikselt, et meetri pealt enam kuulda ei ole. 20 inimest ei saa nii kuulata. Antiprootonid ka tere ei öelnud.

Homme tuleb pikk päev. Ma lähen esimesele matkale siin ning ma üldse ei ülehinda ennast ehk ma lähen raskele rajale, mis on umbes 7h. Aga kui ma hakkama saan, siis on ülilahe! Õnneks lähen inimestega, kes mind mägedesse ära ei unusta, vaid ikka korjavad pärast auto peale ka. Kell 7 tuleb valmis olla CERNi juures.

Täna hommikul tehti suvetudengite pilt. Päike paistis kenasti silma. Ilmselt nad tahtsid õpilasi pisarais näha. Kõik pandi kükitama. Aga pilt sai tehtud!

4 nädalat loenguid on läbi. 2 nädalat veel ning siis on nädala jooksul veel tudengitel võimalus loenguid anda. Kindlasti lähen sinna ka kuulama. Minu loogika on see, et ma pigem lähen igale poole kohale ning kui mingil põhjusel ei taha/suuda kuulata, tegelen taga vaikselt oma asjadega. Natuke nagu hetkel, kus mul soovitati minna kuulama viimast loengut 3-loenguselisest programmist. Ma ju natuke kuulan, aga see on väga spetsiifiline.

Hoidke mulle homseks pöialt!

kolmapäev, 23. juuli 2014

Grill, Annecy ja kudumistööpäev

Reede õhtul seiklesime bussiga Thoirysse poodi ning külla. Väga tore õhtu, lisaks heale seltskonnale ka palju head-paremat süüa. Kõige viimase bussiga, mille piletiostusüsteem oli katki tagasi hostelisse.

Laupäeva hommikul läksime Annecysse. Bussijaama jõudsime kõik isegi õigel ajal kohale ning edasised poolteist tundi oli tunne kodumaad Prantsusmaa eri. See buss käis igas külas. Lõpuks jõudsime kohale, kondasime vanalinnas ringi, vaatasime keset jõge ehitatud vanglat, külastasime lossi ning vaatasime varesenäitust. Kahjuks ühtegi vaatetorni ei olnud, aga platvormilt oli ka täitsa kena vaade punastele viilkatustele, järvele ning taamal asuvatele mägedele. Lõunasöök ning jalutuskäik järve ääres. Järvel nägime paadis ka üht pruutpaari, kus pruudi nägu oli kui täpp kleidivahus. Pea terve paat oli kleiti täis. Tagasi tulles oli bussiga väike segadus, kuid siis saadeti lisabuss, mis sõitis otse Genfi.

Uus töönädal on alanud nii tegevuste kui probleemidega. Kui takistiga sai kontrollitud, et temperatuur muutub, siis eilne päev kulus ainult ootamisele ning kokkuvõttes ei juhtunudki midagi, kui täna juba kell viis õhtul sai hakata uut katset tegema, mis hetkel näib läbikukkuvat. Temperatuur igatahes ei tõuse...

Salli kududes sai 4 rida enne lõppu lõng otsa, eile kudusin 8cm sokki.


Homme antiprootonite aeglustisse.

reede, 18. juuli 2014

Lambad on siin

Üks nädal saab taas peagi läbi. Nädalavahetuseks on ideid, aga mitte plaane. Täna õhtul kõrvalkülla grillima.

Mul on veetorni lähedal kontor, oma lauaarvuti ning... lambad. Lambad küll on natuke eemal, aga väga kuuldavad. Eile oli pikk kontoripäev, kuigi tulemuslikkus oli pea olematu, sest asjad sõltuvad nii mitmest inimesest. Äkki täna saab juba mõõtmisi teha. Mõõtmisaparatuuri kasutusjuhendist oli väga vähe kasu, Wikipedia õpetas õnneks tähtsamad asjad selgeks. Põhiline töö on seni olnud ootamine, mis pole sugugi lihtne.

Ma olen seni kõigidesse loengutesse läinud, kuigi ma kõiki täielikult ei kuula. Väheseid, aga mul tõesti ei ole veel seda tausta, et edasi minna igas suunas kõigi valemitega.Õnneks huvitavaid loenguid jagub, isegi kui saal on jäänud tühjemaks.

Hetkel on kuuum, ilmselt pühapäevani, siis hakkab taas sadama. Ma ei ole kindel, kas laupäeval on mõtet isegi proovida mäkke ronida, sest hetkel on juba 20minuti tasase maaga higi voolamas ning kurk kuiv. Võib-olla on rannailma kasutamise aeg hoopis.

Eile käisin korra ka turistide suveniiripoest läbi. Magnetid on ilmselt liiga lahedad, et neid ostmata jätta, aga muudes ma pole päris kindel.

Ma ei tohi ikka veel CMSi minna. Ma loodan, et peagi tohin!

850 tundi

teisipäev, 15. juuli 2014

Metafüüsiline film ilust

Mind paluti äsja filmi natuke rääkima.
Ma kogemata ütlesin jah.
Reedel näib, millesse ma end segasin!

Deutschland, Deutschland

Mul on oma turvajalanõud! Vot sellised.
Täna on self-rescue maski koolitus ning siis on loodetavasti kõik eeltingimused täidetud.

Laupäeval käisin kondasin kõrvalkülla Thoiry'sse. Mööda maanteeäärt, sest kõnniteid ju kusagil ei ole, isegi kui nende vahemaa on 3 kilomeetrit. Õnneks oli täitsa võimalik jalutada ning jõudsin nii kenasti kohale kui ka tagasi.

Pühapäeval oli finaal. Kõik oli võimalik, ent lõpuks ometi võitis Saksamaa. Esimene MM, mille vaatamist ja lõppu ma selgelt mäletan on 2002. aasta oma, eriti finaal, kus Saksamaa kaotas. Rõõmu jagus ning kuigi vaatavas seltskonnas oli mõlema pooldajaid, siis autasustamise ajaks jäid vaid sakslaste toetajad.

Tükk aega oli kahtlane, pigem jahe ja vihmane ilm, siis täna on päike ning kuumus. Kõik hooned on konditsioneeritud, seega õigeid riideid on võimatu valida. Sees on külm ja väljas sulab.

neljapäev, 10. juuli 2014

Keep calm and baryon

Pidgin töötab.
Thunderbird töötab.
ROOT ei tööta, aga enam polegi kriitiline, et töötaks.
Mina ajan täna inimesi taga, et iiriseskaneering ära teha, homme hommikul hangin dosimeetri.
Homme loodetavasti CMSis sees!

Lõunapausid on pikad siin. Vähemalt tunnike, võib-olla kaks.

Holland kaotas. Võib-olla oleks siiski pidanud väravavahi välja vahetama. Mitte, et ta midagi hetkel valesti oleks teinud, teine väravavaht oli lihtsalt parem kui penaltilööjad. Telekaruum oli eile päriselt täis. Inimesed tõid toole juurde lausa.

Hetkel mõned märkused eluolu kohta:
Eile reostati köök ära. Loodetavasti see koristatakse siiski ära, hetkel on kraanikauss ja pliit igasuguse lögaga (nüüd juba kuivanud) kaetud.
Iganädalane koristamine ei kasuta meeletult puhastusvahendit.
Pesu pesemine maksab 5 eurot, 2.5 pesu ja 2.5 kuivatamine. Kahe peale mõeldav summa siiski.
Muud jogurtid peale sidruni oma on väga head. Ma leidsin 2kg paki, kus on 8 erinevat topsi, igat 2.
Hosteli wifi näeb välja nagu päris, ent ilmselt tekivad sealt mu mittetöötamisprobleemid.

CERNis on väga paljudel inimestel füüsika T-särgid.

kolmapäev, 9. juuli 2014

Asjad ei tööta

Pidgin ei tööta.
Thunderbird ei tööta.
ROOT ei tööta.
Mina hakkan homsest päriselt tööle.

Eile Saksamaa-Brasiilia mäng oli uskumatu. Ma pole ammu ühe jalgpallimängu vältel nii palju naernud. Sakslaste komöödia, brasiillaste tragöödia.

Siin sai suvi läbi. Enamasti sajab, jahe on ka. Loodetavasti tuleb siiski kunagi tagasi.

Ma sain teada, et mu mälupulk ei saa maciga läbi. Huvitav kumb jonnib?

Loengud on vahel huvitavad, vahel keerulised. Ma ei ole mõnes osas piisavalt tausta õppinud, kuid teisalt on väga häid loenguid, mis tunduvad liiga rasked, aga peaaegu et ei olegi. Täna said ühe lektori loengud läbi ning ta sai muidugi aplausi, aga mitu inimest tõusid lausa püsti ka.

Mul on kontor (kolme peale) ning kontorivõti. Ma olen teinud hunniku teste, et ma tohiks CMSi sisse minna. Dosimeetri jaoks ka. Selle pean ma ka käima endale küsima. Hommikul 8 ja 9 vahel, sest tööpäev on seal 8-12 ning mul on 9-12 loengud.

Homme plaanin minna mingile õhtusele huviloengule.

Sidrunijogurt on üsna vastik.

pühapäev, 6. juuli 2014

Lausanne ja Chillon

Laupäeval käisin natuke maailma avastamas. Hommikul pool üheksa korjati mind peale ning sõit läks mööda Genfi järve kallast põhja poole. Vaated on igas suunas uskumatult ilusad. Järvele või mägedele viinamarjaistanduste või lehmadega.

Chilloni kindlusest ma olin enne vaadanud pilte ja ahhetanud-ohhetanud, kui ilus üksik hoone järve ääres. Pildil nägigi välja. Tegelikult oli lossist raudteeni 20m ja autoteeni 30m. Samas mõned asjad olid väga tõetruud. Pea igal postkaardil oli kalamees ning oli ka päriselt kalamees. Kindlusesse minnes nägin vallikraavis täitsa suurt kala ujumas. Kalamees tõmbas minu nähes igatahes kümneid kordi väiksema välja!

Lossis käisime enamasti kõik koos (ehk mina, kaks tšehhi ja üks sloveen) ringi. Nii veinikeldril, poomisruumil kui ka vanglal olid väga kõrged laed. Kindlus oli igatahes kogu aega ja raha väärt, nii esemeid, ajalugu kui arhitektuuri jagus. Minu lemmikkoht, kuhu ma oleks jäänudki, oli aknaorv pingiga, kust avanes vaade järvele. Torni lubati ja ronida. Keegi oli sinna oma märgi maha jätnud lausega "Particle physics is wrong".

Pärast Chillloni ringkäiku sõitsime Lausanne'i. Leidsime isegi tasuta parkimise järve ääres (nädalavahetustel tasuta) ning jalutasime linna. Ma mõtlesin, et 2km linna, mis see siis ära ei ole. Keegi ei öelnud, et sellest üle poole tuleb üsna järsust nõlvast üles ronida. Aga lõpuks ikka ronisime katedraalini välja. Katedraali vaatasime seest ning siis leidsime, et ikka tornis on ka vaja käia. Oli vaja. See asub kõrge koha peal ning torn on ka täitsa võimas, nii et vaade järvele, linnale, mägedele ja üldse kogu ilmaelule oli väga uhke. Vaatasime kogu raha eest.

Laupäeval on söögi leidmine keeruline. Eriti kella kahe ja kuue vahel. Siis vist kõik magavad või teevad midagi muud, aga mitte süüa, isegi kui muidu on nädalavahetusel vähemalt natuke lahti. Toidupood ning kiriku trepil einestamine. Vaatepilt oli omapärane. Keset tänavat oli klaaskast. Kasti sees oli pesuväel meeskodanik umbes 7-aastase pesuväel oleva tüdrukuga. Kogu selle aja, kus me seal läheduses istusime, mida oli vähemalt 20 minutit, olid nad seal. See oli mingi programmi raames, mis ütleb, et isade ja laste vaheline kontakt on täiesti loomulik ning vajalik, mitte seda ei tule halvustada ja karta. Idee on õige, aga mul oli sellest tüdrukust kahju. Midagi teha ei saanud, talle loeti küll raamatut, aga ta ikka vehkis jalgadega, nihverdas ja vaatas ringi. Loomulik ka, kui su ümber on mitukümmend inimest, kes pildistavad või vaatavad niisama. Ja päikese käes klaaskastis. Loodetavasti oli neil konditsioneer või midagi.

Pärast söömist jalutsime tagasi allamäge läbi pargi ja botaanikaaia järve äärde. Istusime tükk aega vee ääres ning nautisime elu. Kõrval parklas vaadati suurelt ekraanilt jalgpalli.

Tore päev, toredad inimesed ja kohad!

reede, 4. juuli 2014

Oodates nädalavahetust

Täna saan oma paberimajanduse loodetavasti korda ning äkki juba esmaspäevast tean täpsemalt mida ma teen. Seni ootan oma destruktiivseid katsetusi.

Nüüd on mul kehtiv kindlustus. Ma suutsin kenasti ära unustada, et Šveits ei ole Euroopa Liidus ning ravikindlustuskaart annab küll mingid soodustused, ent loodetavsti ei lähe kindlustust ka vaja. Alati on siiski hea teada, et see on. Nüüd on.

Eile käisin St Genis' ümbruses jalutamas. Täitsa kena ümbruskond, lilled, väikesed majad, joonistused maja seintel. Kui lapsed midagi pargis mängisid, oli see igatahes jalgpall. Neil olid isegi väikesed väravad! Piimaautomaat oli ka tänaval. Kui süüa on vahel keeruline osta, kuna poed pannakse vara kinni, siis värsket piima saab automaadist 24/7.

Mõned loengud on arusaadavad, mõned on õpetlikud, mõnes tekib oht ära eksida.

Täna on Prantsusmaa-Saksamaa mäng. Ma ei ole veel otsustanud, kas vaadata seda hosteli telekaruumis või minna Prantsusmaa poolel pubisse. Selgub jooksvalt.

Nädalavahetusel loodan ma minna Lausanne'i ning ära näha Chilloni kindluse. Ma nägin pilte. Ma juba väga-väga tahan sinna minna!
Kui pühapäeval on ilus ilm, siis võib-olla lähen ka Juura mägedesse. See ei ole veel kindel, kuid mõne mäe lähedusse tuleb kindlasti sattuda.

Ja nüüd tagasi statistikaloengut kuulama.

1185 tundi

teisipäev, 1. juuli 2014

Hop Suisse!

Täna algasid loengud, tööd ma veel teha ei saa, kuid loodetavasti on ka see peagi olemas.

Äsja hakkas õues paduvihma sadama.

Mu jalad on surnud, aga ma ju pidin minema Šveitsi mängu Genfis asuvasse fännitsooni vaatama, kus suurel platsil vaadatakse koos mängu. Seistes. Algul oli palav ja päike paistis silma. Esimest minestajat nägin ma 20. mänguminutil. Genfis siis, mitte Brasiilias. Normaalaja lõpuks olid jalad juba üsna väsinud, enne mängu sai ju ka kõnnitud ja seistud, kuid see ei olnud veel lõpp. Lisaaeg tundus väga pikk, kuigi viimased minutid läksid kiiresti. Šveits kaotas, seega nende mänge ma rohkem vaatama ei saa minna. Prantslaste omi Prantsusmaa poolel ilmselt küll.

Söömisega on siin kehvad lood. Küll ei ole aega süüa teha, küll ei ole nõusid, et süüa teha. Kui homme ka tööd ei ole, siis ma püüan pärast loenguid endale kusagilt kausi osta. Võib-olla midagi veel.

Nüüd peaks minema viimast kaheksandikfinaali vaatama, esimese poolaja ma juba lobisesin maha.

Hop Suisse! oli kirjas pea kõikjal, ent eriti prügikottidel.