You're simply the best!

Aitäh teile, kes te tegite selle nädalavahetuse võrratuks!
Laupäeva pärastlõunal saabus 4 inimest korraga kohale ning minu veenmise peale võtsid nad riided ära ja tulid 5 minutiks sisse ning õnnitlesid mind. Kadri saabudes asjad bussi ning hääled sisse ja maale:) Maal suutis issi vee välja võluda ning alati tuleb alustada toiduga. Me alustasime pitsaga. Puude tassimine kujunes stiilseks ettevõtmiseks, kui kõik said tööriided-kindad. Kui puud veetud, võis teha viktoriini algarvu ja tüvenumbriliste vihjetega. Alias oli hea vaheldus numbritele. Saun sai soojaks ning soojus ning lumi ja lumesõda ja kõige šokolaadisem šokolaadijäätisemaitseline tort üldse. Kesköö paiku hakkasime lahendama kuritegusid. Vahelduseks Posti lõhestunud isiksusele sõime küpsisetorti. Pulk võitis mängu. Kui me kell 3 püüdsime magama minna, siis vett enam ei olnud ning viimased teemad enne magamajäämist olid ajusurm ja Beier. Elagu:)
Hommik algas rahulikult, kuni poole kaheteistkümneni, kui pidi minema õue fotoseeriaid tegema:D See oli tohutult lõbus. Lumi ja noored ja fotokad. Kummikud ning vajadusel muid riideid juurde võtta ning lihtsalt teha kõike ja pildistada seda kõike:)

Täna tagasi linnas, olin natuke väsinud, kuid harjutasin kitarri ning õhtul msn'is leidsin, et ma tahan olla täna veel vaba ning nautida seda vabadust, mida ma otsisin vahepeal endas. Ma otsustasin, et ma lähen viin Kallele kooki. Ja ma tegin selle ära:D Sellest kujunes kojusaatmise-kojusaatmine, mis lõppes väga ausalt. Ma ei taha, et keegi peaks tundma ennast üksi, kuigi tal on sõbrad. See on nii vastik tunne ning ma loodan, et ma suutsin seda tunnet muuta. :) Ma tegin seda, mida ma tahtsin hetkeemotsiooni ajel ning see muutis nüüd kogu ülejäänud õhtu ka suurepäraseks:D
Suurepärased inimesed (Lotta, Olivia, Kadri, Hiie, Kaisa, Kalle)selles nädalavahetuses, aitäh, et te olete olemas!

Minuga juhtub alati midagi

Midagi läheb metsa. Alati läheb - kes teeb lihapalle ning kõrvetab oma näpu vastu taldrikut ära, paneb taignasse nii palju vett, et kuivatab vahepeal lihapalle, sulatab šokolaadi nii, et vesi sisse loksub? Köögis lihtsalt läheb midagi viltu.
Sünnipäev on nüüd pooleldi seljataga. Vanuseliselt on uus aasta käes, aga sünnipäevapidu alles tulekul. Kahjuks on muidugi neid, kes tulla ei saa palju, aga tuleb nii palju kui tuleb ning selle pealt tuleb teha parim, mis teha annab:) Algus on paljutõotav - vett ei ole. Ma loodan, et teemapidu Eesti 18.saj elektriga läheb kõigile peale. Ega ei ole midagi, kui väljas on poolde reide lumi ning kalpsata paarkümmnend meetrit eemale. Minu jaoks on see piisavalt pisiasi, millest end mitte häirida lasta. Kuigi vesi oleks kasulik, saab vajadusel ka ilma.
Koolis on see nädal olnud niii sünnipäevanädal, kui saab - igal koolipäeval peab keegi sünnipäeva. Mul õnnestus saada kolmes keeles õnnesoove neljapäeval.
Ma sain sünnipäevaks kitarri. Nüüd õppimine käib, kuid üllatus-üllatus, pärast 2 päeva ma ei ole ikka professionaalne kitarrist. Õnneks ma seda ei oota ning motivatsioon kasvab, mitte ei kahane;)
Someone said the truth will out
I believe without a doubt, in you

You were there for summer dreamin',
And you gave me what I need.
Mind hakkas lihtsalt "Eternity" kummitama ning mulle meeldib see laul. See on nukra alaooniga, aga mina loen välja positiivsust. See on hea.
Homme-ülehomme tulevad vinged päevad;)

Kõik algab taas

Käima läheb peagi uus ring. Uus ring kooli, peagi uus ring Eesti, uus ring mind. Aeg liigub taas kiiresti ning kõik asjad kipuvad sattuma samale ajale, mis tähendab, et tuleb teha valikuid. Raskeid valikud ning tavaliselt valida kahe hea vahelt mingil põhjusel parem, aga seda ei saa muuta. Nii jääbki see käima, juhtuma, liikuma.
Isegi mina hakkan varsti suve igatsema. Lihtsalt korraks, vahelduseks sellele, et 2 kuud ei ole temperatuur plusskraadidesse tõusnud, hetkeks, et minna lihtsalt T-särgi väel välja kartamata nohu ja palavikku. Kuigi ma tahaks vaheldust, on talv mõnus ja nüüd kus päevad on jälle valged, on isegi see üllatavalt meeldiv. Näha kogu seda lund ja valgust. Kõik on nii erk ja hele.
I'd like to make myself believe
That planet Earth turns slowly
It's hard to say that I'd rather stay
Awake when I'm asleep
'Cause everything is never as it seems
Ma tahaks olla ärkvel ja vaadata maailma. Kunagi ma saan seda teha, aga mitte hetkel, kui väsimus tungib igale poole ning nõuab und.
Ma ei oska ikka rääkida. Kahjuks on see nii. Ma suudan vahel ennast muuta, kuid põhiliselt mitte. Kurb ja jama, aga ma tean, et kõik sellised asjad on muudetavad, seega ei ole asi katastroofiline.

Ma vihkan tunnet, mis tekib, kui sa oled leppinud endaga kokku mingis asjas ning siis tuleb mingi uus asi, mis ajab kõik plaanid sassi, ning isegi kui see on hea asi, siis ma olen ennast ikkagi alt vedanud. Mul on selline tunne. Raskelt saavutatud kokkulepe on täitmatu ning keegi peale minu ei ole süüdi lepingus, mis on minu kokkulepe endaga.
Dear Me, I promised everything will be fine and I'll tell everything needed. Never going to happen. Forgive me. Myself.

Le matin

Silmad avanevad järsult. Telefon karjub ja väriseb. Kogenud liigutus võtab alarmi maha. Hommikud on alati 5 min liiga vara alanud. Püsti ajades käib pilk üle kogu ruumi. Kõik tundub nagu tavaliselt- akna taga on märgata sinakamaid triipe, lumi ulatub üle aknaserva, hämarus konutab veel toas. Aeglaselt otsitakse riided kokku ning aetakse selga. Uimasus on olemas, kuigi ei peaks. Juuksed patsidesse seatud järgnevad tavalised hommikuprotseduurid. Vaikselt liikudes pimedasse koridori, sealt äratama üht, siis teist. Kõik tõusevad, kuigi kell tundub olevat liiga vähe. Samas on poole tunni pärast väljas juba valge ning karges talveõhus tundub päev juba kaua kestnud olevat.
Tegelikult ei olnud see ümbrus oluline. Oluline oli kusagil kaugemal - kaugemal mõtetes. Küsimused ei saa kunagi vastuseid. Õigemini, vastuseid ei tule küsimata küsimustele. Mõnikord isegi tuleb, kuid mitte siis, kui neid oleks vaja.
Tegelikult ei olegi vaja, sest kõik on korras. Midagi ei ole halvasti, mõned asjad on tohutult hästi, kuid alati jäävad mingid asjad vaevama. Nad tulevad otse, tulevad ringiga, kui kõndides tabab soojuslaine ideega ning justkui säraks korra kusagil päike. Hetk möödub ning tunne kaob.
Hommikud on hämmastavad nagu õhtudki. Päev on kellelegi teisele, öö on liiga endale. Hommik ja õhtu tasakaalustavad kõik.

Üks hetk

NICE:D

Ma ei pea tegema kunstiajaloo arvestust. Ma lihtsalt olin selle teate peale valmis ringi hüppama, kuid ainult kerge võiduliigutus ning natuke väljaelamist telefoni. See on tohutu kergendus, sest see on nii mahukas aine ning tänu selle puudumisele saan ma palju põhjalikumalt keskenduda teistele ainetele. JESS! Uskumatu, et ma suutsin seda teha, aga ilmselgelt on oma mälu tundmine ning kasutusoskus kasulikud;) Hämmastav kui palju infot võib salvestada ajju ning kui kiiresti seda on võimalik välja paisata. 3lk teksti vähem kui poole tunniga ja saada selle eest 5 ja 5- ning unustada ära ainult üks toogatus ning kuldloss..not bad;)
Ja tänu psühholoogia-õppetunnile tean ma, miks öeldakse, et vedas. Kuigi reaalselt taga oli ikkagi tahtejõud ja töö. Inimesed on vapustav vaatlusmaterjal:) Mõista on raske, kuid võimalik.
Homme on Lottal sünnipäev. Ta saab küll koolist puududa, kuid selle eest oli täna siis tähistamine ära. Viimases tunnis on sünnipäevalapse pinginaaber hea olla - ma sain ringkäigul käinud kommikoti lõpu endale nii suures ulatuses, kui ma tahtsin.
Kool on tohutult igav enne arvestusi, aga ma ei igatse kontrolltöid. Arvestused on piisavalt vaimustavad:)
Elu on ilus ja kui koolis läheb hästi, siis on poole lihtsam suhelda inimestega ning leida aega muude kui koolimõtete jaoks. Aeg on kriitiline relatiivne nähtus, mida ma ei suuda enda kasuks rakendada, kuid ma teen proovi. Laupäeva ma püüan saada koolitööst nii vabaks kui saab. Vene keel nõuab ilmselt tähelepanu, kuid kuna esmaspäev on vaba, ei pea ma kogu teksti pähe saama nädalavahetusega.
Ma hakkan aina rohkem igatsema rootsi keelt. Ma püüan sattuda veel mõnda tundi, kuid see on selline kahtlane võimalus. Lotta ei olegi enam mu pinginaaber. Raske juhtum. Kellele ma siis kurdan lollusi ning räägin kogu elu lihtsaks? Ilmselgelt on vaja leida uus aeg selle jaoks. 5h parimat jutuaega ära võtta:)
Tänane põhiline õnn on siiski kunst:D

T ä h e d

Taevas ei ole hetkel tähti.
Aga kusagil nad siiski äkki veel on?
Maailm käib ringi, kuigi ma palusin, et ta korraks peatuks.
Miks peaks maailm alluma Sulle?
Kunsti õppimine on seni kõige hullem õpikogemus mulle.
Mis ei tapa, teeb tugevaks - Sa elad üle.
Kurtmisele mõeldud aeg kulutatud õppimisele.
Vingumine ei muuda asja, teod võivad muuta.
Ebaõiglane õiglus valitseb siin maal.
Õiglane ebaõiglus ei lahendaks ju probleemi.
Ma annan kõik, et saavutada midagi,
aga mul pole õrna aimugi mis on midagi.
Miks Sa siis pingutad nii nagu segane?
Igaks juhuks. Kunagi äkki on kasu.
Me õpime, et elada ja elame, et õppida.
Ma ei saa teistes ja endast aru.
Kunagi äkki saad. Jälgi, räägi ja küsi.

Elu on kiire ja segane, aga see ongi elu. Vist.
Sa lauseisse nad järjekorda kavalasti saama pead.
Ja ühel õigel ööl..
sest Sina nüüd võid,
sest Sina neid sõnu nüüd tead.

Tomorrow can wait for some other day to be

Meil on olevik, minevik, tulevik. Need on muudetavad ainult ühes hetkes - olevikus. See hetk tuleb, on, läheb. Elu läheb edasi, kestab, lõppeb. Ei mingit ringi, aga on kaar. See ei saa olla ühtlane kaar, sest kõik muutub, pöördub, jääb. Kui maailma saaks panna mingis hetkes seisma ja vaadelda seda hetke kauem, siis see kaotaks mitmed oma võludest. Hetke võlu ongi selle õrnus, kaduvus, purustatavus. See kaob kui piisk kuumal liival - ta on kusagil olemas, aga me ei näe seda enam. Tahtes selliseid hetki hoida, korjame me liiva kokku, püüame hoida kinni kõigest, mis on, kuigi sisimas teades, et vesi voolab ning muutub alati edasi. See sama tilk ei tule sinna liivale enam, kuid ta tuleb kunagi kuhugi - hetked ei kao igavesti, nad tulevad mälestuste, muudetud kordustena tagasi. Perfektset koopiat ei saa teha, kuid kaugelt vaadates on veetilgad väga sarnased. Me teeme vahet neil millegi muu kui välimuse järgi - tunde järgi, mis nad jätavad meie kätele, maitse järgi, temperatuuri. Inimesed on kui veetilgad. Nad on erinevad, sarnased, eluks olulised, tagasi tulevad, liikuvad, muutuvad. Nad on sinu elus ning sa ei muuda veetilka muuga kui kõvema pinnaga lõhkudes. Muutes veetilka me jätame alles osa temast, kuid võime võtta ära midagi olulist, midagi, mis ei paista välja. Vesi on meie ümber, see voolab, liigub, mõjutab, hävitab, hoiab. See on liiga oluline, et sellest ilma jääda. Samas kui mõni tilk hakkab auruma tekib nõutus. Ma tahaks hoida kinni, aga ma ei oska. Ma võtaks lihtsalt käega, aga ma peaks võtma millegi enamaga. Hoides veel auru, peab lootma, et see ei kao. Vesi on oluline nii jää, auru kui veena. Ma ei lase lahti. Veel ei ole õige aeg proovida, kas aur hõljuks ise minu ümber. Aur on liigutatav ning hajutatav. Vesi on hea ja jää on kindel. Jääga tuleb olla ettevaatlik vaid servade hõõrumisel. Soovides teha ideaalset kristalli, võib kõik puruneda.
See hetk, see tunne, see maailm. Rohkem meil ei ole ja vähemaga ma ei lepi.
What about now?
What about today?
What if you’re making me all that I was meant to be?

Suudan, tahan, oskan

Suutmine - ma olen võimeline oma asjadega toime tulema.
Tahtmine - ma teen õigeid asju ning ma soovin neid tehe.
Oskamine - ma tõesti saan aru.
Aga ma ei saa aru. Ma olen leidnud julguse öelda välja, kui ma aru ei saa. See teeb asjad tunduvalt lihtsamaks. Ma ei pea vaevama ennast enam sellega, mida tegelikult mõeldi, sest ma võin küsida ning enamsti saan vastuse. Alati ei tee vastus asja muidugi lihtsamaks, kuid vähemalt ma üritan. Kirjutamine ning msn on tänuväärsed leiutised. Tohutult head. Ma ei kujuta ette, kui ma ei saaks inimesega kirjutades suhelda. Muidugi on rääkimine hea ning telefonid ja kohtumised on head, kuid kuna kirjutades on asi rohkem läbi mõeldud ning juba sõnadesse pandud, on selle kasutegur kõrge ning saab suu lihtsalt kinni ka hoida. Rääkimine nõuab rohkem, seega rääkides annad sa ka rohkem, kuid öösiti on kirjutamine lihtsam, kuigi ka see läheb segaseks mingist kellaajast, säilib võimalus kontrollida asju üle.
Ma räägin öösiti, ma olen nõus sellega, et öösel on inimesed vabamad, sest nende ümber ei ole teisi. Pimedus tagab turvalisuse. Kui kell on 2 ja siis 3 ning mõnikord 4, on maailm teistsugune, kui ta oli õhtul ja see on nii tohutult hea - mul oleks justkui olemas veel üks paralleeluniversum, mida mul on küllaga juba, aga tundub, et mu ellu mahuvad nad ära.
Minu 24h on ka teiste 24h, kuid teatud osa neist tundidest ma kasutan kordades kõrgema väärutsega.Seega mul on rohkem aega minu 24h kui teistel.
Ma olen oma unerežiimi saanud väga kindlale 6-6,5h peale pidama. Ei tule päevi, mil ma magaks rohkem ning õnneks on ka vähema magamisega päevi piisavalt üksikuid. Kui ma soovisin minna varem magama, et välja magada, ärkasin ma kell 5.30 üles. Ehk asi ei toiminud soovitud suunas. Ka kell 3 magama minnes õnnestus mul magada poole kümneni.
Varsti tuleb jälle hulluksõppimise aeg, aga ma võtan seda kui paratamatust, mis tuleb üle elada.
Ma ju oskan, suudan ja tahan?

Du måste vara blind!

Ma ei saa endast aru. Ma ei saa teistest ka aru vahel, aga seda ma võin öelda välja ja see ei tundu kummaline, aga kui keegi ei saa endast aru, on midagi äkki valesti. Midagi ei ole tegelikult valesti. Rajad lihtsalt on lumes ning ma ronin radade vahelises lumekuhjas ringi. Mõnikord ma saan rohutult palju nalja sellega, aga põhiliselt on see väsitav. Hetkel on kõik väsitav, aga magamine ei mahu päevaplaani nii suurel hulgal, kui ma seda sooviksin. Öeldakse, et magamine on nõrkadele. Ongi, seni kuni silmad lihtsalt vajuvad kinni ning elus oleku kasutegur langeb alla endaga rahulolu piiri. Seni on kõik korras, aga kui piir kätte tuleb, on jama.
Ma tahaks, et ma saaks minna keset ööd metsa sisse lagendikule, visata pikali ning vaadata tähti ja rääkida kellegagi kõigest. Loomulikult ma ei taha kõigest rääkida, aga rääkida kõigest sellest, millest mujal keskkonnas ei saa rääkida. Asjad, mis ei sobi kuhugi.
Ma ei ütle paljusid asju välja. Lihtne põhjendus - ma olen ju eestlane. See ei oleks minulik, kui ma kõigile ütleks välja asju, mida ma tahaks öelda, aga äkki vahel peaks olulised asjad siiski välja ütlema?
Inimesed on naljakad. Mina olen ka naljakas endale. Ma käitun enamjaolt läbimõeldult, aga kui ma käitun nii nagu ma tegelikult tahan, on tulemus mitte päris katastroofiline, aga võib-olla üsna hull. Selle pärast ma ei lasegi ennast vabaks - ma tean, et sellega kaasnevad asjad, millega ma ei oska toime tulla ja kuigi ma vahel tahaks tohutult eemaldada piirid ning tunda ennast vabalt, siis ma tean, et ma ei tahaks samal ajal kõike sellega kaasnevat. Põhjus ja tagajärg.
Ma ei ole kunagi see, kes ma suudaks olla, aga ma võin hakata selleks, kes ma tahan olla.

Jag har lurat mig själv
för många gånger nu
jag trodde kärlek som din
var lätt att fånga nu.

Håkan Hellström - En vän med bil