esmaspäev, 31. mai 2010

Elukaadrid

Tüdruk aitab Noormehel õhupalle täis puhuda. Teine Noormees kardab õhupallide pauke ja hoiab kõrvu kinni ning ütleb, et te olete julged ja lahkub ruumist.

Tüdruk ja Neiu aitavad Autoga Noormehel aedu laadida. Noormees kiidab Neiut ja Tüdrukut ning uurib, miks mehed ei aita. Tüdruk vastab, et mehed joonistavad. Neiu küsib Noormehelt arve kohta ning Noormees vajab Neiu meiliaadressi. Noormees ütleb, et Neiu kirjutaks kõik andmed. Tüdruk hakkab naerma, Neiu küsib, kas arvesaaja aadressi on ka vaja.

Tüdruk on õppimisest tüdinenud ja räägib Poisiga. Poisil on ka homme eksam. Tüdruk ütleb talle, et viimasel õhtul ei tohi õppida. Poiss ütleb, et ta siis enam ei õpi. Tüdruk räägib veel natuke poisiga juttu, sest Poiss suudab tüdruku tuju alati paremaks teha ning see kulub ära.

Tüdruk räägib Sõbraga. Sõber ei tea, mida teha, Tüdruk ei tea, mida teha. Lõppeb asi sellega, et Tüdruk jookseb koos Sõbraga 4x5minutit ning kõnnib intervallide vahel. Sellise tempoga, et juttu saab ajada. Tüdrukul on hea meel, et ta läks Sõbraga jooksma. Mõtted on selgemad ning homne võib tulla.

Lisakaader
Tüdruk ja Sõber jooksevad Vee ääres. Rada on hea, aga Tüdruk ja Sõber jooksevad rahulikult omas tempos. Vee ääres on Kunstnikud, kes maalivad, teisel pool Vett noored, kes teevad pilti. Tüdruk räägib, et ühe korra peab Kunstnike eest veel läbi jooksma, et "tuhinal mööda jooksjad" pildi peale saaksid.

pühapäev, 30. mai 2010

Muusikaline vaheldus

Täna oli Uma Pido.
See oli mõnus ning võrokiilne;)
Välan külmetas ja taivast satas lumme
Väga populaarne laulupidu:)

Hetkel käib Eurovision.
Minu lemmikud on Belgia ja Prantsusmaa. Paar kuulatavat või üsna head lugu on veel, aga need on senised lemmikud.


Need on erinevad laulud, aga mõlemal on omad mõnusad kohad:) Vaheldus ongi põnevam.

laupäev, 29. mai 2010

Unesõber

Eilne päev möödus vabatahtlikuna üsna kõike tehes:)
Tunnid lõppesid tund aega varem ning algus ei olnud lõbus - üks konkreetne töö, muidu lihtsalt ootamine. Söögiga olid probleemid ning lõpuks ma ei läinudki sööma, vaatasin veel hoopis Improteatrit. Kell 4 võtsin endale vahetuse lastenurgas, mis oli isegi üsna tore. Rääkisin ameeriklannaga, kes oli seal oma kahe pojaga, sain pikalt juttu ajada kahe 8-aastase tüdrukuga ning suhtlesin ka vene tütarlastega üsna põhjalikult.
Siis riidehoiunumbreid kirjutama ning varsti padjasõjale registreerijaks. Minu juures pani end kirja u 60 inimest. Padjasõda oli üsna võimas. Ikka suled olid teemas ja padi võis tabada ükskõik keda, kellelegi haiget meelega ei tehtud ja vist jäid kõik terveks.

esmaspäev, 24. mai 2010

Kudumine

Selline on hetkel olukord pitssalli kudumises. Mitte midagi sallilaadset, aga muster on aimatav juba:)

pühapäev, 23. mai 2010

Ilus päev

Mul on tohutud päevitund randid tänasest päevast. Päike lihtsalt võttis ning minu joodikupäevitus on stiilsem kui enamikul joodikutest- rinnahoidjapaeltest randid, topi randid ning kaks päevitunud poolringi nende rantide vahel. Mõnikord ma vihkan, et mulle päike nii kergelt peale jääb.
Täna käisime Retroseiklusel. Mitte päris retrolikult, aga lahe oli. Esiteks oli varbaküünte värvimine roheliseks nii, et mingi turist (60a mees) tuli, võttis soki ja kinga ära ning lasi oma ühe jala varbaküünd ära lakkida. Kõige rohkem välismaist kajastust tuleb:D Riietus oli enam kui stiilne, ülesanded põnevad, raekoja platsil päevitamine mõnus, veega pritsimine veel parem, purskkaevus sulistamine oluline, jäätiste kugistamine vajalik:D
Ma olin tubli ja jõudsin kella neljaks koju ning hakkasin julmalt geograafiat õppima, aga sellest oli abi, ma jõudsin ühe õpiku läbi lugeda põhjalikult.
Homme on ropult-ropult õppida, aga see on alles homme:)
Neljapäeval käisin ma lasketiirus Valgamaal. Laskmine on tore ning ma sain päris Kalašnikovi hoida ja uurida:) Lisaks veel muid relvi natuke.
Reedel Lille ning enne Taskust läbi, et ilmakohaselt riietuda ehk uus topp. Koosolek, kus oli kohal 2+2 inimest ning mängud palliga, mis on täring. Pärast külla ning öösel autojuht. Tohutu väsimus oli õhtul, sest ma tõusin varem ja läksin hiljem magama ka, et tasakaal oleks. Igal juhul koolis midagi väga uut ei ole, aga kirjandus on tore ning ülejäänud ained enamasti isegi ka:) Eranditega, aga siiski.

Muide, see on väga lahe üritus!! Tulge kõik. Lisainfo

kolmapäev, 19. mai 2010

Kurblik, kuid ei taha seda

Ma olen kurb, öelge mis tahate. Materiaalsed asjad annavad rõõmu ja rahulolu, isegi kui need ei ole kõige olulisemad, siis neid on kurb kaotada. Eriti arusaamatult. Ma ei saa aru, kuidas sai ujumisasjade kott rattalt ära kaduda. Elu lahendamata mõistatus. Kurb on ja täna ma kellelegi tagasi ei helista, kes helistasid. Ei ole jõudu olla rõõmus. Minu lemmikujukad, mis mul kunagi olnud on, hulga vaevaga leitud, paljukiidetud..Ja enam neid ei ole. Vastik-vastik-vastik.
Ma tean, et sellistest asjadest saadakse üle, ma saan ka..aga mul läheb veel aega. :( Väga kurb on ikkagi. Dammmit..
See nädal tänaseni on olnud üsna tore - palju ujumist, päikest, inimesi, Lille maja, kooli ja kõike muud. Üldiselt tore, kuid mitte alati. Ma pean rõõmsamas toonis postituse hiljem tegema, sest mul ei tule ühtki ilusat asja pähe.

pühapäev, 16. mai 2010

water+volleyball=walley ball

Ilm oli muutlik, aga vihm soe seega võrkpalli mäng toimus. Kanaliäärsed platsid on ilma võrguta ning suurte loikudega. Esimesed 3 mängu mängisime seal, kus oli vähe vet, siis muutsime taktikat ning vahetasime vesisema väljaku vastu. Minu võistkonnale vesine väljak sobis ning mõlemad sealsed mängud võitsime. Esimesed 3 olime kaotanud. Lõbus oli ning järjest olulisem oli vesi platsil. Pritsimine kasvas, kuni esimesed maandusid vabatahtlikult lompides. Mina õnneks siis veel mitte. Seniks kuniks. Jalutasime randa, et ujuma minna. Minul ei olnud ujukaid kaasas ning ma olin kõhkleval seisukohal.  Kõik läksid ujuma, ma passisin päikse käes ja kuivasin. Kuniks...mind võeti kätele ja viidi vette. Vesi oli üllatavalt soe. Vägagi soe isegi. Pärast oli jahe, sest riided olid märjad ning päike ei paistnud, aga ei midagi hullu. Kodus tass teed ning enam ei ole külmusest jälgegi:)

Suvine kevad

Üks koolinädal jälle möödas, nagu poleks seda olnudki. Tegelikult oli ja kirjand sai kirjutatud, Emajõe ääres rühmatööd tehtud ning 400m joostud ja pärast koolini paduvihmas mindud.
Ma sain 400m jooksu 4( mingi 1.32 või nii) ja jooks lõppes tüdrukutel täpselt paduvihma alguseks. Poisid hakkasid oma 1000m jooksma alles siis. Märjaks said kõik, kes rohkem, kes vähem. Külm oli ka. Neljapäev jätkus kodus kuivatamisega ning siis Hiiega koos Lilles käiguga. Üsna põhjalikult käisime, tegime süüa, tantsisime, voltisime konni, ajasime juttu, õppisime ja koristasime. Pärast Kaubamajast läbi ning improetendust vaatama. Tore ja naljakas oli - me saime lavavalgusesse ka amööbidena(?) või selles suurusjärgus igaljuhul;) Stiilne.
Reede oli soe ja kiire ning pärast tunde tuli kingijaht. Lõpuks sai väike onu õllekruusi rattakellaga ning õllekannu. Teine idee oli see, mida ta konkreetselt vajanud ja tahtnud oleks. Jälle valesti, aga üks anumatest leidis kohe kasutust ning kellaga saaks olla 2in1 et sõidad rattaga, õlu käes ja lased kella ka. Linnast korraks koju, kitarr ja pusa kaasa ning appi ettevalmistusi tegema. Õhtu jooksul sai 4 korda poes käidud. Korra ka nii, et 2 poolikute lubade omanikku ees, et kokku oleks terved load:) Kõik edenes hästi ning tandemjalgrataski sai ära proovitud. See on raske, kui ees jalad vaevu pedaalidele ulatuvad, mina kui juht keerata ei oska:) Ikkagi tuli välja. Ümber maja sai ka joostud ja tagaajamist "mängitud". Öösel sõitsin koju.
Hämmastav on see, et ma oskan hoovi tagurdada nüüd:D Minu jaoks väga oluline oskus ning ma sain eile sellega täiesti ilma juhendamiseta väga hästi hakkama:D
Eile sai kantud esimest korda pea terve päev miniseelikut sel hooajal ning õhtul käidud KGB kongides, Kirjandusmuuseumis ja Mänguasjamuuesumis. Ma sain ka teada mängu "Mõtlen riigist" reeglid ning suutsin rattale toetudes selili lennata.
Täna koristasin tuba, suretasin läpakat ning nüüd loodan võrku minna mängima kanali äärde. Nagu suvi, aga natuke parem veel:)

pühapäev, 9. mai 2010

I need another story

Kodanikuportaal ei ole kõikvõimas. Vähemalt seni, kuni sa oled piiratud ehk ilmselt alaealine. Sa ei saa teha statistikapäringuid. Sul ei ole hauaplatsiandmeid (mida veel?) ega pensionitoetusi.
Aga ma sain vaadata oma lõputunnistust ning kontrollida, et ma olen kirjas riigieksamil. Olen täiesti kirjas ja nüüd peaks vist otsustama, kas SMS tulemusega on ka hea asi. ID-kaart tundub kasulik olevat küll:)
Elust.
Inimesed on kummalised.
See on üks mu lemmiklause, kuna see ei aegu ealeski.
Ma ei saa aru, kas siirus või peidetud iroonia.
Sa oled see, kes võib süüa palju tahab.
Söömisvõistlused.
Kasvav organism jne
Vaadake palun mulle otsa! Kas ma näen välja, nagu ma oleks kasvuspurdi eas veel? Teoreetiliselt ma veel natuke kasvan, aga 181cm on tüdruku kohta juba päris hea tulemus ilma, et edasi peaks kasvama.
Ma ei ole piitspeenike. Ilmselgelt mitte 0-suurus. Ma olen üsna korralikult normaalkaalus. Olgu.
Miks ma tundun siis sööjana? Kas ma olen paks või keegi arvab, et piisvalt peenike, et söögis on kõik alati suurtes kogustes lubatud? Ei tea, ei tunne vajadust kauem muretseda ka. Kui vaja, siis muretsen, aga seniks käitun nii, nagu mina tahan. Seni kuni see võimalik on.
Ja tegelikult ma ju ikka muretsen.
Kitarrist.
Ma õpin, tegelen, püüan mängida, harjutan. Muutused on, areng ka, aga aega on vähe ja väsimus suur. Ootan suve, sest siis on aega. Rohkem vähemalt kui hetkel.
Got no reason, got no shame
Vabadus on parim, mis saab olla. Ma tahan kasutada oma vabadust, sest mis kasu on kasutamata võimalustest? Põhjused ja tagajärjed, võimalused ja teod.
Ja muide, ärge tahtke head mälu. See on tüütu, kui sa tead, mis leheküljel see informatsioon on, mis aastal ta kuulutas välja riigid ning kuidas põhiplaanis asad käivad.
Ma mäletan neid asju, mida ma loen. Mitte fotograafilise mäluga, aga piisvalt hea mäluga. Ja need ei unune kergelt, kuigi vahel tahaks. Headel asjadel on halvad küljed

Pealkiri pärineb One Republic'u laulust "Secrets" nagu ka tsitaat.

neljapäev, 6. mai 2010

Kaklusklubi

"Kaklusklubi"(Fight Club)on mu lemmikfilm ja üks lemmikraamatutest. See on hiilgav, tõeline, peegeldav, aus, jõhker, võitluslik, enesekeskne, vooluga kaasaminemisest ilma roosade prillideta.
Kui ma tahaks midagi kunagi kujutama hakata, siis minu eeskujuks oleks "Kaklusklubi".

Julgus olla mina ise, segadused ja võitlused endaga, millele on antud kakluslik kuju, sest inimloomus on kord selline. Valu tuleb endale tunnistada, mitte selle eest põgeneda.
If you wake up at a different time, in a different place, could you wake up as a different person?
Ei saa, aga meis endis on peidus mitte ainult hea ja halb pool, vaid ka kontrollitav ja kontrollimatu pool. Mina ei tunnista endale, et ma ei suudaks ennast kontrollida teatud olukordades, sest siis oleks haavata võimalik.
Löömine on emotsioonide poolest väga võimas, löögi saamine samuti. Valu on tunnete segu, mida säilitades saadakse endast võitu.
Me teame rohkem, kui me endale tunnistame.
Minu teadvus ei tea, et minu alateadvus teab sõnu, valmeid, maneere ja võimalusi. Ma ei saa neid kirja panna, sest ma ei tea neid. Teadlikult. Aga nad on olemas minu Tyler Durdenina. See, kes mina tahaksin olla. Ta on olemas. Ta ei anna mulle peksa, sest see ei ole minu elus vajalik hetkel, kuna mul ei ole stabiilset igavat argipäeva.
Tahe on kontrollitav. Sa allud, tahad või ei. Sa järgid reegleid.
The first rule of Fight Club is: you do not talk about Fight Club. The second rule of Fight Club is: you DO NOT talk about Fight Club!
Ometi kõik teadsid, kõik tundsid, aga keegi ei võtnud vastutust. Vastutuse puudumine oli vabadus. Sa ei vastuta oma elamise eest, oma söögi eest, oma elu eest.
It's only after we've lost everything that we're free to do anything. 
 Sa pingutad, treenid, võitled. See ei muuda su elu ilusaks, aga see võib anda sellele mõtte. Lihtsus, vabadus, julmus, tugevus - kõik, mis on kadumas või juba kadunud. Sellega tuleb suurim luksus. Vabadus.
This is your life and it's ending one minute at a time.
Muudetav hetk on käes. Mida sa teed? Ootad uut hetke? Küllap see tuleb. Sinu võimalus oli, sa ei kasutanud seda. Võimalusi on alati piiratud arv. Kunagi ei ole kindel, mille tegemiseks on homme liiga hilja. Nüüd - kohe - hetkel. Tegutse.
If you died right now, how would you feel about your life? 
Sa teaksid, et sa ei olnud täiuslik, ei täitnud reegleid, võitlesid, tegid valesid otsuseid ja eksisid rängalt.
Ja veel teadmiseks unistajatele:
You are not special. You are not a beautiful or unique snowflake. You're the same decaying organic matter as everything else.
Ma võin uskuda, et ma olen eriline, aga tegelikult, on asi kusagil mujal. Kusagil sügaval ajusopis, mis teab, kuidas tehakse nitroglütseriini, ma olen MINA.
Kes ma olen?

pühapäev, 2. mai 2010

Öötantsupidu

Suur sinikas eelmisest ööst pahkluu all oli muutunud lillakaks, kui ma raatsisin üles ärkama hakata. Kunagi lõuna paiku avanesid küll silmad, kuid teod tulid alles õhtul, kui ma läksin rattaga sõitma. Tund rattasõitu ning siis pakkumine, et läheks öötantuspeole. Natuke kahtlemist ja otsus tehtud. Suund linna poole ning paar lugu Svjata Vatralt ning siis algaski peale. Pikad tantsud ning mõni jäigi mõistmatuks. Enamus siiski tulid harjutamise ja teiste pealt sammude vahtimise peale välja. Viimane tants venitati tohutult pikaks ning selleks oli polka, mis vahepeal muutus vist ka reilenderiks. Kolmveerand üks lõppes tants ning suunad viisid kõiki kodu suunas. Minu kodutee ühtis osaliselt Toni teega ning iga roju jõudis oma koju.
Jalad on väsinud, aga tunne on hea. Üritused on toredad;)

laupäev, 1. mai 2010

Time, place & reason

Kui mul tuleb autoroolis 03.17 peale totaalne väsimus ja mingid tüübid ronivad auto ees pidevalt ringi, läheb mul tuju pahaks. Pahas tujus näitan ma suunda ringi keskele, reastun diagonaalis ringil ja sõidan otse kõige suuremasse auku. Õnneks selliseid asju ei juhtu sagedasti, et ma püüan oma emotsioonile liiklusseaduse vastase väljundi anda. Täna kahjuks juhtus. Õpin vigadest ja enam nii ei tee, sest tegelikult ma oskan ja ma saan hakkama.
Lasvas on alati omapärased asjaolud, Sel korral oli põhiliseks stiiliks hüppamine. Energilisemad lood ning üles-alla, viltu, toetudes, nägusid tehes, vehkides, keerutades - tantsimiseks oli seda osa raske nimetada, aga see oli lõbus ning vabastav.
Ma olin üsna kindel, et madalad kingad, kuigi uued ei anna ville seekord. Aga ma siiski eksisin natuke. Ainult õige pisut. Hüppamisega saab kingi hästi sisse kanda vähemalt. Kontsadega ma ei oleks poolt sellist hüppamist vastu pidanud nii et hea kingavalik:)