Pooled eksamid on tehtud!
Keemia läks ootuspäraselt. Üllatavaid küsimusi ei olnud, aga päris lihtne ka mitte. Matemaatika läks natuke kehvemini, kui oleks võinud, aga minu viga, et MacLaureni rea tuletusvalem õigel hetkel meelde ei tulnud. Üks ülesanne hakkas veel kõvasti vastu, aga mul läks õnneks ikkagi lamp põlema, et asi pole lootusetu, kui sama integraal kusagil kordub, vaid see on täiesti lahendatav.
Matemaatika eksami eel kogesin ma pea kõiki õppimise vältimise/enese rahustamise sümptomeid. Esiteks oli koristamine. Sahtlid ja kummutipealne, mis nüüd muidugi on kenamad, kuid hädasti puhastamist ei vajanud. Teiseks oli küpstamine. Taas kreemisaiad, kuna kaneeli läheduses ei müüda.
Eelmisel nädalal olin ma 4 tundi kudumas ja kohvikus ning tundsin end väga hästi sealsete inimestega. Ja võib-olla tulekski järgmisel korral sokke proovida varbast kuduma hakata, tundus igatahes töötava meetodina. Kudumisel on tulemusi ka, aga pilte veel ei ole. Mustikametsa sall. Igatahes pitsis nupud takistuseks ei ole, kas need näevad ideaalsed välja, ma väga kahtlen, ent mustris töötavad.
Paar kuud tagasi tekkis mul soov midagi väga värvilist teha. Nüüdseks on valminud väga erksavärvilistest kuusnurkadest koosnevad jupid, millest võib-olla tuleb kunagi kott. Selline, mida ise kanda ei saa, sest see on tõesti väga erksa- ja mitmevärviline.
Eile käsime kinos "Iron Man 3" siinsel esilinastusel. Minu jaoks väga harjumatu süsteem, kus kinopiletit ostes sa endale kohta valida ei saa. Kõik kohad jagatakse "kes ees, see mees" põhimõttel. Ja see süsteem tundub väga hästi toimivat, sest mingit probleemi kohtadega ma näinud, kuigi saal oli suhteliselt täis. Inimesed ei soovinud kõik üldse tagumistesse ridadesse. Minu jaoks üllatusena mulle kokkuvõttes film isegi meeldis.
Muidugi on kena, kui käiakse korteris hooldustöid tegemas, aga kui mina sellest ei tea, siis ei ole tore ärgata hommikul kell 9 selle peale, et kaks meeshäält räägivad sinu korteris.
Nüüd on tõesti kõikjal kevad, sest Eestis on ilmad soojemad kui siin.
neljapäev, 25. aprill 2013
pühapäev, 14. aprill 2013
Nartsisside maa
Ikka veel on vaheaeg. Kuigi nüüd on nädal eksamiteni ja see on juba natuke hoomatavam aeg.
Tundub, et kuhugi väga reisima sel korral ei satu, Edinburghis sai käidud, aga ilm on ettearvamatu ning kuni tänaseni oli suhteliselt jahe (päeval 5 kraadi). Täna oli üle 10 kraadi sooja. Viimati oli nii soe vist veebruaris.
Sall ei jäänud õnneks selliseks, nagu venitades tundus, tõmbus ikka tagasi õigeks, et ei ole mingid kaselehed, vaid ikka ümarad õiged lehed.
Edinburgh oli endiselt ilus. Kohatise päiksega isegi, peaaegu ilma vihmata. Seekord olime minu ettepanekul turistimad kui tavaliselt. Ronisime künka otsa, et vaadet ilmetleda, käisime vanas surnuaias, pargis, jalutasime kindluseni välja ning mööda Royal Mile'i. Suveniiripoodide/lettide järgi oli näha, kui palju seal turiste oodatakse. Terve tänav oli neid täis pikitud ning muidugi oli neid ka mujal. Siin... ma tean kahte suveniiripoodi ja kesklinna põhilistel tänavatel rohkem küll ei ole.
Ühel päeval mõtlesin ma linna endale uusi teksasid minna otsima, ei mingeid pükse, aga tagasi tulin kohvriga. Metroosse proovisin ka kinni jääda, sest ma ei mõelnud täpselt mõõtmeid läbi, et kohver ja mina peaks mõlemad korraga läbi mahtuma. Õnneks mul on pikad jalad ja siin on abivalmid inimesed, kes aitasid kohvri välja tõsta, kui mina sain ennast piisavalt sirutada ja kallutada, et ma ette ei jääks. Müüja oli ülisõbralik ning paari minutilise rääkimisega ma sain juba ka kutse, et ma võin igal ajal tagasi minna ja juttu ajada. Kui kohver ka lennureise kannatab, oleks eriti kena. Loodetavasti ta seda teeb ka. Mais saab teada.
Neljapäeval leidsin, et midagi on vaja teha ning läksin kudumisõhtule. Seekord meeldis mulle palju rohkem. Võib-olla seetõttu, et oli natuke vähem inimesi ning jututeemad olid sellised, et mul oli ka huvitav nii kuulata kui ka rääkida. Kuniks midagi varrastele leiab, on põhjust tagasi minna. Kudusin proovilappi nuppudega mustrile, ilmselt pean üles harutama ja uuesti alustama, sest 2 viga läks sisse, millest ilmselt lahti ei saa. Või leidma, et proovilapis võibki asju juhtuda.
Kolmapäeva õhtul oli mul tulnud suur nukrus peale ning selle vastu võitlemiseks läksin reedel sõbrannaga kohvikusse Crepe A Croissant. Mille järgi valida kohvikut? See on väga lihtne. Seal tehake täpselt akna ääres pannkooke ning on hunnik Nutella purke. Muidugi me peame sinna sööma minema. Nutella ja vahukoorega pannkook on ilmselgelt hea. Isegi siis, kui pannkook pole suurem asi.
Nartsissid on aedades, parkides, muruplatsidel ja maantee veerel. Kõikjal. Igas suuruses ehk mini-nartsissid, mis on 5-10 cm pikad, tava-, mis on 25-40cm, ja hiiglas-, mis ulatuvad vähemalt 50 cm kõrgusele. Ei käinud tegelikult mõõtmas. Isegi loendamas ei käinud, lihtsalt maailm on kollasem. Kollases maailmas õitsevad isegi võililled.
Öös võiks olla virmalisi, ent taas sajab vihma.
Tundub, et kuhugi väga reisima sel korral ei satu, Edinburghis sai käidud, aga ilm on ettearvamatu ning kuni tänaseni oli suhteliselt jahe (päeval 5 kraadi). Täna oli üle 10 kraadi sooja. Viimati oli nii soe vist veebruaris.
Sall ei jäänud õnneks selliseks, nagu venitades tundus, tõmbus ikka tagasi õigeks, et ei ole mingid kaselehed, vaid ikka ümarad õiged lehed.
Edinburgh oli endiselt ilus. Kohatise päiksega isegi, peaaegu ilma vihmata. Seekord olime minu ettepanekul turistimad kui tavaliselt. Ronisime künka otsa, et vaadet ilmetleda, käisime vanas surnuaias, pargis, jalutasime kindluseni välja ning mööda Royal Mile'i. Suveniiripoodide/lettide järgi oli näha, kui palju seal turiste oodatakse. Terve tänav oli neid täis pikitud ning muidugi oli neid ka mujal. Siin... ma tean kahte suveniiripoodi ja kesklinna põhilistel tänavatel rohkem küll ei ole.
Ühel päeval mõtlesin ma linna endale uusi teksasid minna otsima, ei mingeid pükse, aga tagasi tulin kohvriga. Metroosse proovisin ka kinni jääda, sest ma ei mõelnud täpselt mõõtmeid läbi, et kohver ja mina peaks mõlemad korraga läbi mahtuma. Õnneks mul on pikad jalad ja siin on abivalmid inimesed, kes aitasid kohvri välja tõsta, kui mina sain ennast piisavalt sirutada ja kallutada, et ma ette ei jääks. Müüja oli ülisõbralik ning paari minutilise rääkimisega ma sain juba ka kutse, et ma võin igal ajal tagasi minna ja juttu ajada. Kui kohver ka lennureise kannatab, oleks eriti kena. Loodetavasti ta seda teeb ka. Mais saab teada.
Neljapäeval leidsin, et midagi on vaja teha ning läksin kudumisõhtule. Seekord meeldis mulle palju rohkem. Võib-olla seetõttu, et oli natuke vähem inimesi ning jututeemad olid sellised, et mul oli ka huvitav nii kuulata kui ka rääkida. Kuniks midagi varrastele leiab, on põhjust tagasi minna. Kudusin proovilappi nuppudega mustrile, ilmselt pean üles harutama ja uuesti alustama, sest 2 viga läks sisse, millest ilmselt lahti ei saa. Või leidma, et proovilapis võibki asju juhtuda.
Kolmapäeva õhtul oli mul tulnud suur nukrus peale ning selle vastu võitlemiseks läksin reedel sõbrannaga kohvikusse Crepe A Croissant. Mille järgi valida kohvikut? See on väga lihtne. Seal tehake täpselt akna ääres pannkooke ning on hunnik Nutella purke. Muidugi me peame sinna sööma minema. Nutella ja vahukoorega pannkook on ilmselgelt hea. Isegi siis, kui pannkook pole suurem asi.
Nartsissid on aedades, parkides, muruplatsidel ja maantee veerel. Kõikjal. Igas suuruses ehk mini-nartsissid, mis on 5-10 cm pikad, tava-, mis on 25-40cm, ja hiiglas-, mis ulatuvad vähemalt 50 cm kõrgusele. Ei käinud tegelikult mõõtmas. Isegi loendamas ei käinud, lihtsalt maailm on kollasem. Kollases maailmas õitsevad isegi võililled.
Öös võiks olla virmalisi, ent taas sajab vihma.
Tellimine:
Postitused (Atom)