Pooled eksamid on tehtud!
Keemia läks ootuspäraselt. Üllatavaid küsimusi ei olnud, aga päris lihtne ka mitte. Matemaatika läks natuke kehvemini, kui oleks võinud, aga minu viga, et MacLaureni rea tuletusvalem õigel hetkel meelde ei tulnud. Üks ülesanne hakkas veel kõvasti vastu, aga mul läks õnneks ikkagi lamp põlema, et asi pole lootusetu, kui sama integraal kusagil kordub, vaid see on täiesti lahendatav.
Matemaatika eksami eel kogesin ma pea kõiki õppimise vältimise/enese rahustamise sümptomeid. Esiteks oli koristamine. Sahtlid ja kummutipealne, mis nüüd muidugi on kenamad, kuid hädasti puhastamist ei vajanud. Teiseks oli küpstamine. Taas kreemisaiad, kuna kaneeli läheduses ei müüda.
Eelmisel nädalal olin ma 4 tundi kudumas ja kohvikus ning tundsin end väga hästi sealsete inimestega. Ja võib-olla tulekski järgmisel korral sokke proovida varbast kuduma hakata, tundus igatahes töötava meetodina. Kudumisel on tulemusi ka, aga pilte veel ei ole. Mustikametsa sall. Igatahes pitsis nupud takistuseks ei ole, kas need näevad ideaalsed välja, ma väga kahtlen, ent mustris töötavad.
Paar kuud tagasi tekkis mul soov midagi väga värvilist teha. Nüüdseks on valminud väga erksavärvilistest kuusnurkadest koosnevad jupid, millest võib-olla tuleb kunagi kott. Selline, mida ise kanda ei saa, sest see on tõesti väga erksa- ja mitmevärviline.
Eile käsime kinos "Iron Man 3" siinsel esilinastusel. Minu jaoks väga harjumatu süsteem, kus kinopiletit ostes sa endale kohta valida ei saa. Kõik kohad jagatakse "kes ees, see mees" põhimõttel. Ja see süsteem tundub väga hästi toimivat, sest mingit probleemi kohtadega ma näinud, kuigi saal oli suhteliselt täis. Inimesed ei soovinud kõik üldse tagumistesse ridadesse. Minu jaoks üllatusena mulle kokkuvõttes film isegi meeldis.
Muidugi on kena, kui käiakse korteris hooldustöid tegemas, aga kui mina sellest ei tea, siis ei ole tore ärgata hommikul kell 9 selle peale, et kaks meeshäält räägivad sinu korteris.
Nüüd on tõesti kõikjal kevad, sest Eestis on ilmad soojemad kui siin.
neljapäev, 25. aprill 2013
pühapäev, 14. aprill 2013
Nartsisside maa
Ikka veel on vaheaeg. Kuigi nüüd on nädal eksamiteni ja see on juba natuke hoomatavam aeg.
Tundub, et kuhugi väga reisima sel korral ei satu, Edinburghis sai käidud, aga ilm on ettearvamatu ning kuni tänaseni oli suhteliselt jahe (päeval 5 kraadi). Täna oli üle 10 kraadi sooja. Viimati oli nii soe vist veebruaris.
Sall ei jäänud õnneks selliseks, nagu venitades tundus, tõmbus ikka tagasi õigeks, et ei ole mingid kaselehed, vaid ikka ümarad õiged lehed.
Edinburgh oli endiselt ilus. Kohatise päiksega isegi, peaaegu ilma vihmata. Seekord olime minu ettepanekul turistimad kui tavaliselt. Ronisime künka otsa, et vaadet ilmetleda, käisime vanas surnuaias, pargis, jalutasime kindluseni välja ning mööda Royal Mile'i. Suveniiripoodide/lettide järgi oli näha, kui palju seal turiste oodatakse. Terve tänav oli neid täis pikitud ning muidugi oli neid ka mujal. Siin... ma tean kahte suveniiripoodi ja kesklinna põhilistel tänavatel rohkem küll ei ole.
Ühel päeval mõtlesin ma linna endale uusi teksasid minna otsima, ei mingeid pükse, aga tagasi tulin kohvriga. Metroosse proovisin ka kinni jääda, sest ma ei mõelnud täpselt mõõtmeid läbi, et kohver ja mina peaks mõlemad korraga läbi mahtuma. Õnneks mul on pikad jalad ja siin on abivalmid inimesed, kes aitasid kohvri välja tõsta, kui mina sain ennast piisavalt sirutada ja kallutada, et ma ette ei jääks. Müüja oli ülisõbralik ning paari minutilise rääkimisega ma sain juba ka kutse, et ma võin igal ajal tagasi minna ja juttu ajada. Kui kohver ka lennureise kannatab, oleks eriti kena. Loodetavasti ta seda teeb ka. Mais saab teada.
Neljapäeval leidsin, et midagi on vaja teha ning läksin kudumisõhtule. Seekord meeldis mulle palju rohkem. Võib-olla seetõttu, et oli natuke vähem inimesi ning jututeemad olid sellised, et mul oli ka huvitav nii kuulata kui ka rääkida. Kuniks midagi varrastele leiab, on põhjust tagasi minna. Kudusin proovilappi nuppudega mustrile, ilmselt pean üles harutama ja uuesti alustama, sest 2 viga läks sisse, millest ilmselt lahti ei saa. Või leidma, et proovilapis võibki asju juhtuda.
Kolmapäeva õhtul oli mul tulnud suur nukrus peale ning selle vastu võitlemiseks läksin reedel sõbrannaga kohvikusse Crepe A Croissant. Mille järgi valida kohvikut? See on väga lihtne. Seal tehake täpselt akna ääres pannkooke ning on hunnik Nutella purke. Muidugi me peame sinna sööma minema. Nutella ja vahukoorega pannkook on ilmselgelt hea. Isegi siis, kui pannkook pole suurem asi.
Nartsissid on aedades, parkides, muruplatsidel ja maantee veerel. Kõikjal. Igas suuruses ehk mini-nartsissid, mis on 5-10 cm pikad, tava-, mis on 25-40cm, ja hiiglas-, mis ulatuvad vähemalt 50 cm kõrgusele. Ei käinud tegelikult mõõtmas. Isegi loendamas ei käinud, lihtsalt maailm on kollasem. Kollases maailmas õitsevad isegi võililled.
Öös võiks olla virmalisi, ent taas sajab vihma.
Tundub, et kuhugi väga reisima sel korral ei satu, Edinburghis sai käidud, aga ilm on ettearvamatu ning kuni tänaseni oli suhteliselt jahe (päeval 5 kraadi). Täna oli üle 10 kraadi sooja. Viimati oli nii soe vist veebruaris.
Sall ei jäänud õnneks selliseks, nagu venitades tundus, tõmbus ikka tagasi õigeks, et ei ole mingid kaselehed, vaid ikka ümarad õiged lehed.
Edinburgh oli endiselt ilus. Kohatise päiksega isegi, peaaegu ilma vihmata. Seekord olime minu ettepanekul turistimad kui tavaliselt. Ronisime künka otsa, et vaadet ilmetleda, käisime vanas surnuaias, pargis, jalutasime kindluseni välja ning mööda Royal Mile'i. Suveniiripoodide/lettide järgi oli näha, kui palju seal turiste oodatakse. Terve tänav oli neid täis pikitud ning muidugi oli neid ka mujal. Siin... ma tean kahte suveniiripoodi ja kesklinna põhilistel tänavatel rohkem küll ei ole.
Ühel päeval mõtlesin ma linna endale uusi teksasid minna otsima, ei mingeid pükse, aga tagasi tulin kohvriga. Metroosse proovisin ka kinni jääda, sest ma ei mõelnud täpselt mõõtmeid läbi, et kohver ja mina peaks mõlemad korraga läbi mahtuma. Õnneks mul on pikad jalad ja siin on abivalmid inimesed, kes aitasid kohvri välja tõsta, kui mina sain ennast piisavalt sirutada ja kallutada, et ma ette ei jääks. Müüja oli ülisõbralik ning paari minutilise rääkimisega ma sain juba ka kutse, et ma võin igal ajal tagasi minna ja juttu ajada. Kui kohver ka lennureise kannatab, oleks eriti kena. Loodetavasti ta seda teeb ka. Mais saab teada.
Neljapäeval leidsin, et midagi on vaja teha ning läksin kudumisõhtule. Seekord meeldis mulle palju rohkem. Võib-olla seetõttu, et oli natuke vähem inimesi ning jututeemad olid sellised, et mul oli ka huvitav nii kuulata kui ka rääkida. Kuniks midagi varrastele leiab, on põhjust tagasi minna. Kudusin proovilappi nuppudega mustrile, ilmselt pean üles harutama ja uuesti alustama, sest 2 viga läks sisse, millest ilmselt lahti ei saa. Või leidma, et proovilapis võibki asju juhtuda.
Kolmapäeva õhtul oli mul tulnud suur nukrus peale ning selle vastu võitlemiseks läksin reedel sõbrannaga kohvikusse Crepe A Croissant. Mille järgi valida kohvikut? See on väga lihtne. Seal tehake täpselt akna ääres pannkooke ning on hunnik Nutella purke. Muidugi me peame sinna sööma minema. Nutella ja vahukoorega pannkook on ilmselgelt hea. Isegi siis, kui pannkook pole suurem asi.
Nartsissid on aedades, parkides, muruplatsidel ja maantee veerel. Kõikjal. Igas suuruses ehk mini-nartsissid, mis on 5-10 cm pikad, tava-, mis on 25-40cm, ja hiiglas-, mis ulatuvad vähemalt 50 cm kõrgusele. Ei käinud tegelikult mõõtmas. Isegi loendamas ei käinud, lihtsalt maailm on kollasem. Kollases maailmas õitsevad isegi võililled.
Öös võiks olla virmalisi, ent taas sajab vihma.
laupäev, 30. märts 2013
Ilus päev
Esimene pitssall saigi valmis. See on väga suur, venitamisel igatahes üle 2 meetri pikk. Hetkel olen ma loomingulise lähenemisega selle põrandale sallide ja särkide peale laotanud. Päris sirgeks mina nööpnõeltega servi ajada ei suutnud. Ma saan aru, miks traati kasutatakse! Välja näeb see hetkel umbes niisugune. Ma ei tea, mida nii suure asjaga teha saab. Ilmselt ennast väga soojalt sisse keerata.
Eile käisin kudumisõhtul. Väga polnud vigagi, võib-olla julgen kunagi jälle minna. Kui kõik juba omavahel tunnevad ja suured sõbrad on, siis on raske sobituda. Lõngapood/kohvik on täitsa armas koht.
Täna oli toredate uudiste päev. Uue sugulasega esimene skaipimine isegi tehtud. Ja Harvard tegi oma õpilaste valikul vähemalt ühe väga õige otsuse.
Ja niisama oli ka täitsa ilus päev.
Oravaga botaanikaaias vastastiku uudistada ning kevadet erinevates õites näha.
Täna oli toredate uudiste päev. Uue sugulasega esimene skaipimine isegi tehtud. Ja Harvard tegi oma õpilaste valikul vähemalt ühe väga õige otsuse.
Ja niisama oli ka täitsa ilus päev.
neljapäev, 28. märts 2013
Kui me teeme teed silmad kinni
Kodune kuivatatud piparmünt - päikesetõusune kastemärg varahommik maal verandal. Rohi on kastemärg, ritsikad siristavad, linnud laulavad, kõikjal õitseb midagi, tõeline suvi. Hea üksindus, väga paljulubava suvepäeva algus.
Männisuitsus kuivatatud tee - vanaemade reisi õhtune lõke mere ääres. Käbide pildumine lõkkesse, pani lõkke nii kenalt sädemeid pilduma ja praksuma. Mõne oksa otsas vorsti lõkke kohal hoida. Juuksed lõhnasid magama minnes ka veel suitsuselt.
Männisuitsus kuivatatud tee - vanaemade reisi õhtune lõke mere ääres. Käbide pildumine lõkkesse, pani lõkke nii kenalt sädemeid pilduma ja praksuma. Mõne oksa otsas vorsti lõkke kohal hoida. Juuksed lõhnasid magama minnes ka veel suitsuselt.
reede, 22. märts 2013
Esimene auto oli Konn
Konn, mäletad, et sa algul ei olnudki minu loom? Mul polnud siis veel päris lubegi.
Aga juba ühel ammusel sünnipäeval olid sa hommikul tähelepanu keskpunktis, kui me su ratast vahetasime, kui rehv ribadeks läks. Külast pidime tööriistu laenamas käima lausa.
Sind ei peetud koheselt ilusaks. Ilu nägemiseks kulus aega.
Algul olid sa talveauto. Minu autona oli sa ka suveauto.
Ühel talvel läksime me kahekesi Lõuna-Eestisse, õues oli umbes 30 kraadi külma, sees oli ilmselt natuke soojem, kuid see poleks midagi olnud, kui gaasipedaal poleks alla kinni jäänud. Kas see külmus sul kinni? See oli üks veidramaid autosõite, mis mul olnud on sinuga. Ma proovisin järgi, et ma saan seisma jääda, aga siis leidsin, et ma saan siiski sind kontrollida ja edasi sõita. Pöörded olid punases alas, aga kohale jõudmise ajaks oli su probleem lahenenud. Hea seegi.
Mäletad, kuidas uksed kinni külmusid ning ma neid lahti ei saanud? Või kuidas uksekinnitus katki läks ja üks uks enam kinni ei püsinud ning ma salliga selle endale jala külge sidusin, et teada, et see ikka püsib kinni?
Sa said palju öösiti jalutamas käia. Hea omanik viib ju looma õue jalutama. Sa said maal käia, korra mitu korda, sest ma unustasin vee kinni keerata. Sa said tähti käia vaatamas, väga mitmes erinevas kohas, vahel ka siis, kui pilves oli. Sa tulid minuga kahtlastele väikestele radadele, kui linnast oli vaja põgeneda.
Ma olin vahel kannatamatu. Ma ei jaksanud oodata, kui sa seest päris soojaks lähed või aken päris puhtaks saab. Ükskord ma külmetasin oma sõrmed peaaegu et äragi, kui olin õues olnud, siis läksin autosse, võtsin kindad käest ja hoidsin jääkülmast roolist 10-15 minutit kinni.
Mäletad, et ma ei saanud esimest korda tankima minnes luuki lahti? Ja õues oli nii külm, et sõrmed jäid kangeks ja ma ei saanud liiga kaua proovida. Järgmisel päeval saigi bensiin otsa. Õnneks ma õppisin sind tankima.
Pakiruumi ma ei õppinudki kunagi kasutama. Liialt polnud vajagi, kuigi viimasel jaanipäeval oleks ära kulunud küll. Seal ei läinud sa ju käima ka hommikul. Me pidime natuke lükkama ja siis oli kõik taas nagu päris.
Kui palju vahtralehti ma toppisin igale poole. Tagaakna klaasipuhastaja vahele pandu oli lõpuks valge leht. Vihm oli korraliku töö teinud. Sisse pannes polnud talvel tagumist kordagi näha. Enam ma ei vaja vahtralehti, aga need lehed sobisid su värviga päris kenasti.
Vähemalt korra unustasin ma tuled sisse. Koolis ma korra kahtlesin, siis jalutasin pikema vahetunni ajal vaatama. Kustus olid, aga ma ei mäletanud enam sisseharjunud liigutust.
Su raadio oli natuke katki, aga see tegi selle lahedaks. Kurvis sõites hakkas vahepeal üks kõlar mängima, vahel teine, vahel mõlemad. Muusika liikus koos sinuga.
Mäletad, kuidas ma sind oma sõpradele tutvustasin? Kenasti nimepidi, et see on Konn. Ja see ei olnud veider, inimesed saidki sinuga tuttavaks ja sa olid ka nende jaoks Konn, mitte lihtsalt suvaline neljarattaline objekt.
Talvel proovisid sa mind endale saada, peites mu dokumendid endasse.
Sa olid minu vabadus. Liikumisvabadus. Muidugi siis, kui bensiini oli.
Sa olid minu Konn.
Sõida hästi!
Aga juba ühel ammusel sünnipäeval olid sa hommikul tähelepanu keskpunktis, kui me su ratast vahetasime, kui rehv ribadeks läks. Külast pidime tööriistu laenamas käima lausa.
Sind ei peetud koheselt ilusaks. Ilu nägemiseks kulus aega.
Algul olid sa talveauto. Minu autona oli sa ka suveauto.
Ühel talvel läksime me kahekesi Lõuna-Eestisse, õues oli umbes 30 kraadi külma, sees oli ilmselt natuke soojem, kuid see poleks midagi olnud, kui gaasipedaal poleks alla kinni jäänud. Kas see külmus sul kinni? See oli üks veidramaid autosõite, mis mul olnud on sinuga. Ma proovisin järgi, et ma saan seisma jääda, aga siis leidsin, et ma saan siiski sind kontrollida ja edasi sõita. Pöörded olid punases alas, aga kohale jõudmise ajaks oli su probleem lahenenud. Hea seegi.
Mäletad, kuidas uksed kinni külmusid ning ma neid lahti ei saanud? Või kuidas uksekinnitus katki läks ja üks uks enam kinni ei püsinud ning ma salliga selle endale jala külge sidusin, et teada, et see ikka püsib kinni?
Sa said palju öösiti jalutamas käia. Hea omanik viib ju looma õue jalutama. Sa said maal käia, korra mitu korda, sest ma unustasin vee kinni keerata. Sa said tähti käia vaatamas, väga mitmes erinevas kohas, vahel ka siis, kui pilves oli. Sa tulid minuga kahtlastele väikestele radadele, kui linnast oli vaja põgeneda.
Ma olin vahel kannatamatu. Ma ei jaksanud oodata, kui sa seest päris soojaks lähed või aken päris puhtaks saab. Ükskord ma külmetasin oma sõrmed peaaegu et äragi, kui olin õues olnud, siis läksin autosse, võtsin kindad käest ja hoidsin jääkülmast roolist 10-15 minutit kinni.
Mäletad, et ma ei saanud esimest korda tankima minnes luuki lahti? Ja õues oli nii külm, et sõrmed jäid kangeks ja ma ei saanud liiga kaua proovida. Järgmisel päeval saigi bensiin otsa. Õnneks ma õppisin sind tankima.
Pakiruumi ma ei õppinudki kunagi kasutama. Liialt polnud vajagi, kuigi viimasel jaanipäeval oleks ära kulunud küll. Seal ei läinud sa ju käima ka hommikul. Me pidime natuke lükkama ja siis oli kõik taas nagu päris.
Kui palju vahtralehti ma toppisin igale poole. Tagaakna klaasipuhastaja vahele pandu oli lõpuks valge leht. Vihm oli korraliku töö teinud. Sisse pannes polnud talvel tagumist kordagi näha. Enam ma ei vaja vahtralehti, aga need lehed sobisid su värviga päris kenasti.
Vähemalt korra unustasin ma tuled sisse. Koolis ma korra kahtlesin, siis jalutasin pikema vahetunni ajal vaatama. Kustus olid, aga ma ei mäletanud enam sisseharjunud liigutust.
Su raadio oli natuke katki, aga see tegi selle lahedaks. Kurvis sõites hakkas vahepeal üks kõlar mängima, vahel teine, vahel mõlemad. Muusika liikus koos sinuga.
Mäletad, kuidas ma sind oma sõpradele tutvustasin? Kenasti nimepidi, et see on Konn. Ja see ei olnud veider, inimesed saidki sinuga tuttavaks ja sa olid ka nende jaoks Konn, mitte lihtsalt suvaline neljarattaline objekt.
Talvel proovisid sa mind endale saada, peites mu dokumendid endasse.
Sa olid minu vabadus. Liikumisvabadus. Muidugi siis, kui bensiini oli.
Sa olid minu Konn.
Sõida hästi!
neljapäev, 21. märts 2013
Kunagi tuleb suvi
See tuleb 17.05.2013 natuke pärast kümmet õhtul Riias ilmselt. Igatahes siis olen ma taas mandri peal.
esmaspäev, 18. märts 2013
Lambad
Täna anti füüsika praksis lugeda päris teadusartiklit, et proovida abstrakti kirjutamist. Artikkel, mis meile anti: "An analysis of the forces required to drag sheep over various surfaces" Ei saa vähemalt väita, et elulisust väheks jääks.
Sall on ka natuke edenenud nädalaga. (Mõõtkava puudumisel võib arvestada, et vardad on 80cm)
Sall on ka natuke edenenud nädalaga. (Mõõtkava puudumisel võib arvestada, et vardad on 80cm)
esmaspäev, 11. märts 2013
Külmunud lilled
We don't have seasons. Everything just happens. (Kohalik kursusekaaslane)
Siinsete määratluste (ja kevadise suhtumise) järgi on külm ja lumine (maa on mõnest kohast valge).
Nartsissid, mis lubasid paari päeva jooksul õitsema hakata, olid hommikul väga longus.
Ma proovin hakata salli kuduma.
Siinsete määratluste (ja kevadise suhtumise) järgi on külm ja lumine (maa on mõnest kohast valge).
Nartsissid, mis lubasid paari päeva jooksul õitsema hakata, olid hommikul väga longus.
Ma proovin hakata salli kuduma.
laupäev, 2. märts 2013
Poola panus koduigatsuse vähendamisesse
Eelmisel laupäeval sattusin plaanitult Edinburghi, veetsin väga toredalt aega ning käisin isegi Eesti 95. sünnipäeva peol. Harjumatu, kui sünnipäeva ööl tähistada ja torti süüa, aga sugugi mitte oma sünnipäeva puhul. Sünnipäev läks ka toredasti, täitsa mitu kinki (Kalevi kommid on paremad kui Cadbury omad) ning mitu Skype'i videokõnet.
Samas tuli sünnipäevaga natuke koduigatsust jälle peale. Selle vastu on vahel raske midagi teha, aga kohupiimaküpsised aitasid natuke. Peol soovitatud poola kohupiim on täitsa sarnane Eestis olevale teralisele kohupiimale, mis mulle eraldi ei meeldi, ent küpsetistes on see ideaalne. Seda soovitas eestlane, kes kasutab seda, et ise sõira teha. Kui väga koduigatsus tuleb, siis tuleb see ka ära proovida, viineripirukad pole aastaid nii head olnud kui siis, kui neid kusagil mujal ei leidu. Kuna mulle kingiti väga armas märkmik retseptidele, siis ma olen juba terve hunniku kirja pannud, nende põhjal jääb peaaegu mulje, et söömine on suvine tegevus, sest siis on kõiksugu marju-vilju.
Koolis on ees viimased 3 nädalat õppetööd, siis tuleb üsna pikk eksamiteks õppimise aeg ning siis juba eksamid. Varsti saab ka eksamiplaani kätte, täna olevat keemias "vihjatud" (ei, ma ei lasknud tundi üle, see oli vabatahtlik kordamistund eelmises töös nõrga hinde saanutele või neile, kes soovisid eelmise töö teemat üle vaadata), et keemia eksam on eksamiperioodi esimesel päeval. Kuni see on päeva ainuke eksam, pole hullu.
Ilm on väga huvitav teema, räägitagu mida tahes. Täna oli nii soe ja päikseline, et kilejopiga oli päikese käes liiga palav ja päikseprillid tulid kasuks. Kui ma püüan kellelegi rääkida, kui võrratu ilm Glasgows on, raputatakse vaid mõistmatult pead. Ilus kevadilm on liiga külm. Minu meelest on ülisoe, sest ma muidu eeldaks vähemalt kümmet miinuskraadi sellisel ajal. Mitte ilma, millega enda vastu sooja kivi toetada ning nina päikse poole keerata. Aga täpselt nii saab teha. Võib-olla läheb siis kunagi ilm halvaks. Võib-olla siin tõesti suvel sajab pidevalt ja on sama temperatuur, ent hetkel on nii aprilli tunne, et ohtlik hakkab.
Mina olen suveks valmistunud ka, kaks uut kleiti ootavad võimalusi. Ma lihtsalt ei suutnud neile ei öelda. Üks oli täpselt minu oma, väljaarvatud veider tüll. Õnneks on olemas käärid, mis selle jubeduse eemaldasid. Loodetavasti on millalgi ka ilma neid kanda. Päris suve.
Eelmise nädala neljapäeval käisime ka kontserdil Stravinski "Tulilindu" kuulamas. See oli kategoorias "Naked Classics" ehk esimene osa on tutvustus, käikude näitamine, selgitamine ja lõikude mängimine, mis on väga huvitav, sest enamasti ei ole võimalik kõike nii tähelepanelikult jälgida. Pärast vaheaega mängitakse lugu algusest lõpuni ette. Ilmselt lähme mõnele sama sarja kontserdile veel.
Laul, mis ei kummita, vaid paneb vähemalt kaasa ümisema. Ma olen väga tänulik, et mulle see saadeti. Aitäh!
Samas tuli sünnipäevaga natuke koduigatsust jälle peale. Selle vastu on vahel raske midagi teha, aga kohupiimaküpsised aitasid natuke. Peol soovitatud poola kohupiim on täitsa sarnane Eestis olevale teralisele kohupiimale, mis mulle eraldi ei meeldi, ent küpsetistes on see ideaalne. Seda soovitas eestlane, kes kasutab seda, et ise sõira teha. Kui väga koduigatsus tuleb, siis tuleb see ka ära proovida, viineripirukad pole aastaid nii head olnud kui siis, kui neid kusagil mujal ei leidu. Kuna mulle kingiti väga armas märkmik retseptidele, siis ma olen juba terve hunniku kirja pannud, nende põhjal jääb peaaegu mulje, et söömine on suvine tegevus, sest siis on kõiksugu marju-vilju.
Koolis on ees viimased 3 nädalat õppetööd, siis tuleb üsna pikk eksamiteks õppimise aeg ning siis juba eksamid. Varsti saab ka eksamiplaani kätte, täna olevat keemias "vihjatud" (ei, ma ei lasknud tundi üle, see oli vabatahtlik kordamistund eelmises töös nõrga hinde saanutele või neile, kes soovisid eelmise töö teemat üle vaadata), et keemia eksam on eksamiperioodi esimesel päeval. Kuni see on päeva ainuke eksam, pole hullu.
Ilm on väga huvitav teema, räägitagu mida tahes. Täna oli nii soe ja päikseline, et kilejopiga oli päikese käes liiga palav ja päikseprillid tulid kasuks. Kui ma püüan kellelegi rääkida, kui võrratu ilm Glasgows on, raputatakse vaid mõistmatult pead. Ilus kevadilm on liiga külm. Minu meelest on ülisoe, sest ma muidu eeldaks vähemalt kümmet miinuskraadi sellisel ajal. Mitte ilma, millega enda vastu sooja kivi toetada ning nina päikse poole keerata. Aga täpselt nii saab teha. Võib-olla läheb siis kunagi ilm halvaks. Võib-olla siin tõesti suvel sajab pidevalt ja on sama temperatuur, ent hetkel on nii aprilli tunne, et ohtlik hakkab.
Mina olen suveks valmistunud ka, kaks uut kleiti ootavad võimalusi. Ma lihtsalt ei suutnud neile ei öelda. Üks oli täpselt minu oma, väljaarvatud veider tüll. Õnneks on olemas käärid, mis selle jubeduse eemaldasid. Loodetavasti on millalgi ka ilma neid kanda. Päris suve.
Eelmise nädala neljapäeval käisime ka kontserdil Stravinski "Tulilindu" kuulamas. See oli kategoorias "Naked Classics" ehk esimene osa on tutvustus, käikude näitamine, selgitamine ja lõikude mängimine, mis on väga huvitav, sest enamasti ei ole võimalik kõike nii tähelepanelikult jälgida. Pärast vaheaega mängitakse lugu algusest lõpuni ette. Ilmselt lähme mõnele sama sarja kontserdile veel.
Laul, mis ei kummita, vaid paneb vähemalt kaasa ümisema. Ma olen väga tänulik, et mulle see saadeti. Aitäh!
pühapäev, 24. veebruar 2013
Tellimine:
Postitused (Atom)