Teaduslaager oli kõige lahedam laager üldse, mis olla saab (ainult koolitoidud häirisid:P) Seltskond, koht, ilm ja paljud muud asjad muutsid selle nädala selle suve üheks parimaks, mis seni olnud.
Esmaspäeval jalutasin ma oma kompsudega hommikul vihmas püssihooneni ning siis mingi hetk pakiti mind Ingli, Aiakese ja Caroga autosse ning teekond Kloogarannale hakkas pihta. Autorong oli mingi 5-6 autot. Kaubaauto läks varem, kuid jõudis mitu-mitu tundi hiljem kohale. Tohutu lauavedu ja asjade jaotus. Lapsed saabusid samuti esmaspäeval laagrisse. Mina ujuma veel ei läinud.
Teisipäeval hakkas pihta töö - muuda 5 tundi kahekümnele 10-14aastasele lapsele huvitavaks ja teadmisiandvaks. Kuidagi sai hakkama. Vesi oli harjumatu ning vette minekuks kulus aega, kuid kui juba vees, siis välja minna ei tahtnudki.
Kolmapäeval oldi juba sisse elatud ning paugutamised ja muud tegevused käisid täie hooga. Ujumaminek oli hea idee, kuid vist oli see kolmapäev kui ma hakkasin mitte vabatahtlikult "liivapelmeeniks". Neljapäev ei meenu millegi erilise poolest.
Reede oli päev, mil ujuma ja randa jalutama minek päädis märgade ujumisriiete ja märja t-särgi ja seelikuga. Ma arvasin väga siiralt, et .tv ei jõua mind lihtsalt rannalt sülle võtta ja vette viia. Ma eksisin. Veesõda meres märgade pealisriietega oli üsna väsitav, aga lõbus. Õhtul oli kaardimäng ning muud seltskondlikud tegevused.
Laupäeval olid lahedad lapsed töötoas. Ma sain u tund aega seletada evolutsiooni, laamade liikumist, universumit, inimese tulevikku, robotite võimalusi ja palju muud. Eelmise päeva mälestus rannast ning kohutavalt soojast (mingi 21 kraadi) veest tõmbasid jälle mind sinna. Algus oli ilus. Vesi oli soe ja ujuda ja pritsida mõnus. Ma õppisin ära kuidas vee all saltot teha, sest kukerpall ei tule mull välja, aga kui käed põhjas, on palju lihtsam tegutseda. Ka riietega sai ujumas käidud, kuid siis ilmusid mingi aeg välja Ingel ja M. Järjekordne valearvestus minu poolt, kui ma arvasin, et märjad riided on piisav, et mitte meelitada kedagi end kiusama. Aga selgus, et neil oli plaan, mille nad teoks tegid. Minust võeti kahelt poolt kinni ning tõmmati täie hooga liiva sisse. Märgades riietes üleni liivane ei ole kõige meeldivam olla. Isegi pärast duši all ei tulnud liiv peast ära (mul on siiani võimalik kuklajuustest liiva koguda). Ilmselt liiva sisse kukkudes suutsin ma oma ühele sõrmele veidi liiga teha ning õhtul lasin ma selle kinni siduda, et ma ei vehiks temaga, sest siis hakkas see uuesti valutama. Viimane õhtu oli lõkkeõhtu. Lõke oli suur ning põnevaim selle juures oli lähedalasuva männi küpsemise jälgimine. Mõned lapsed olid paanikas, et see läheb põlema. Teised leidsid, et olekski lahe, aga õnneks midagi ohtlikku ei juhtunud.
Tänane päev oli poolik ehk lapsed ei ehitanud midagi (muide, lapsed ei oska siduda sõlme, ega kasutada tange, et painutada traadi otsi natuke üles), olid paugud, jäätis ning katsed. Kui töötuba läbi sai läks õuel veesõjaks juhendajate endi vahel. Mina olin üks suurimatest kannatajatest, aga mul õnnestus valada märjaks ka K. Ma sain kõva peapesu Caro ja O käest kemikaalide läheduses vee loopimise eest. Lõuna oli siis rahulikum ning pärast lõunat kui mina kõhtusin pingil ning püüdsin end kuivatada valati mulle Ingli õhutusel uus vesi (ma olin riided ära vahetanud enne). Enam ma riideid ei vahetanud vaid kuivasin nii sama. Vahepeal lasti ära ka kaameraga rakett, mis lendas madala kaarega üle inimeste liiva sisse.
Pärastlõunal sain ma .tv-ga tagasi Tartusse.
Nädal aega ilusat ilma, soe meri ning lahedad inimesed (kuigi väga veearmastajad).
Kui ma oleks ...
...poiss oleks ma suutnud tagasi teha vee- ja liivasõjas.
...tervisejooksja, kes jooksis paukgaasi pommi poole ei jookseks ma enam seal rannas.
1 kommentaar:
Kes sa oled?? :D
Ma Justin btw...
Postita kommentaar