Arvestuste nädal

Kõik armastavad arvestuste nädalat. Kas siis kui see läbi on või kui uisutada saab. Ja tegelikult ei peagi ju armastama, aga see tuleb üle elada.
Esimesed arvestused läksid kuidagi valutumalt või mul on oskus unustada halvad mälestused. Igaljuhul seni on olnud mul matemaatika, mis iseenesest ei saanud hullusti minna, aga oleks võinud olla parem ning muusika, kust ma sain ära. Ainsana. Nagu kerge soov hüpeldes liikuda tekkis. Ja nüüd olen ma õppinud kirjandust. Ikka korralikult ja põhjalikult ja natuke rohkem ja 28A6 konspektilehte täis kirjutanud. Mida veel? Lugenud sõna sõna haaval läbi "Trimalchio pidusöögi" ning selle ingliskeelse sama pika sisukokkuvõtte-analüüsi. Ma hakkan vist aru saama, miks ei jäeta õppimist viimasele õhtule. Õigemini ei tohiks jätta. Aga kuna siin see on siis seda ma õpin. Pea on umbes küll juba kõigest antiiksest.
Aga lund sajab. Ideeliselt vähemalt laterna all on näha midagi. Ma ei suuda isegi enam pikki lausedi kokku panna. Konspektis on ka nii palju segaseid sõnu ja lauseid mida parandada..
Kui kirjandus läbi, on nädalavahetus. Ja siis geograafia ja füüsika. Ma tegin füüsika TVs nii nõmedad vead. Ja mul on kalduvus asju valeks parandada. Elame üle äkki. Vähemalt ma sain asjadest aru. Mõnikord.
Mul on täna kõik üleõppimise tunnused olemas. Seega ma hakkan seda kompenseerima hilisema alaõppimisega.
Ma loodan, et homne arvestus on ilus kena ja mõistlik.