Ma olen kurb, öelge mis tahate. Materiaalsed asjad annavad rõõmu ja rahulolu, isegi kui need ei ole kõige olulisemad, siis neid on kurb kaotada. Eriti arusaamatult. Ma ei saa aru, kuidas sai ujumisasjade kott rattalt ära kaduda. Elu lahendamata mõistatus. Kurb on ja täna ma kellelegi tagasi ei helista, kes helistasid. Ei ole jõudu olla rõõmus. Minu lemmikujukad, mis mul kunagi olnud on, hulga vaevaga leitud, paljukiidetud..Ja enam neid ei ole. Vastik-vastik-vastik.
Ma tean, et sellistest asjadest saadakse üle, ma saan ka..aga mul läheb veel aega. :( Väga kurb on ikkagi. Dammmit..
See nädal tänaseni on olnud üsna tore - palju ujumist, päikest, inimesi, Lille maja, kooli ja kõike muud. Üldiselt tore, kuid mitte alati. Ma pean rõõmsamas toonis postituse hiljem tegema, sest mul ei tule ühtki ilusat asja pähe.
2 kommentaari:
pai!
Kalli!
Postita kommentaar