Kell 7 äratus, et jõuda aktusele kella 8 ning enne seda pakkida veel mõned asjad kaasa. Aktus on pidulik ning muidugi on teemas valge pluus ja must seelik ning tekkel ja mustad kontsakingad. Uueks aksessuaariks on seljakott, mis kaalub üle 20 kg. Ma jõudsin seda tassida, aga ma just ei nautinud seda ning trepist kontsade ja kotiga oli üsna omapärane minna ja huvitaval kombel sain ma ka tähelepanu aatriumis. Hakkama ma sain. Kiituskiri käes ning peagi Lottale antud kolisime Hiiega õue Tonit ootama. Küsimusi kottide kohta tuleb päris mitu, aga õnneks jõuab peagi kohale hea soomlane ning tassi minu seljakotti ning ühte Hiie kolmest kotist. Kaisa tuleb meid bussile saatma ning me liigume neljakesi Vanemuise juurde. Peagi tuleb ka Reelika ning kuigi meile pakutakse ka võimalust minna mingi ekskursiooniga Karulasse, siis leiame õiged inimesed ikkagi üles ning ootame oma kotihunnikus ning teeme grupipildi, kust puudub Kauri. Buss on üsna suur ja mugav ning pooltühi. Tagumine rida on meie ning kõige kõvemat häält suudame me teha küll. Laagrisse sõidame Nõo kaudu ning Unipihas oleme umbes poole tunniga. Unipiha algkool, kus me paiknesime, asub Pangodi järve ääres. Kõik on mõnus ning tore, asjad maha laotud, antud vaba aeg telkide ülespanekuks. Võtame telgi koti, teeme lahti, kiled on olemas, saab laotatud laiali. Ja siis selgub julm tõsiasi.
Vardaid ei ole. Neid vardaid, mis hoiavad telki püsti kotis ei ole. Tõesti armas, algavad kõned ning telefoni loopimine, kui esimesed 4 kõnet positiivset tulemust ei anna. Õnneks on olemas emad, kes teavad kõike ning leiavad üles kodust vardad. Kauri käib minu poolt läbi ning võtab kaasa vardad, et telk püsti saaks ikka. Seni on vedelemine, mängud. Viimase mängu ajal lähme Hiiega Kaurile vastu ning saame teada ka, kus pood asub. Poes on sees purskkaev, ikka väga peen. Istume kivil, laulame ja ajame juttu. Kauri tulebki ning siis on meie seltskond koos. 4 noort ning noorsootöötaja. Söök ning ka meie telk saab püsti ning asjad sisse laotud. Magamiskohtade jaotus tuli väga lihtsalt ning me oleme kõige ühtsem noortekeskus - kõik ühes telgis. Võrkpall on leitud ning algavad esimesed sammud õppimaks mängima. Ujumas sai ära käidud. Õhtul sai oldud omaseltskondlik ning mugitud head ja paremat ning juttu aetud. Reelika sai sõnumi eksamitulemusega ning me rõõmustasime koos temaga, et ta saab lõpetada kooli. Kell 1 magama. Magamine nägi välja selline, et diagonaalis üle kahe inimese võib magada, ainult ühel õnnestub kohe magama jääda, inimesi järjest kaob telgist. Ühel hetkel öösel ma avastasin, et viiest inimesest on järgi ainult 2 ning telk on väga külm, seega pusa peale, et magamiskotis soojem oleks. Minul õnnestus kell 3 magama jääda.
16. juuni
9. 30 oli ideeliselt äratus, siis ma vist tegin silmad lahti ja äratasin äratuskella omaniku üles. Tegelikult me veel ei ärganud. Natuke uimerdamist, söömist ning "lumesõda". Pärast neid tegevusi algas meie korraldatud improprogramm. Algul olid kõik väga tagasihoidlikud, vaiksed, passiivsed. Asi edenes mängude muutudes, kuid ma arvan, et see oli väga kasulik. Lõunasöögiks oli supp, mida mina muidugi ei söönud. Magustoiduks oli kissell, mis oli väga maitsev. NoorteTV õpituba, filmiklipi tegemine. Võrkpalli ning ratsutamist ja tsirkuseõpituba. Näomaalingud - mina joonistasin Toni käele kassi ja värvisin ta nöo roosaks-lillaks ning kirjutasin mingeid asju peale. Ilmselge fantaasiapuudus. Minu nägu oli sinine ning paari kollase märgiga, kuid üldmulje jäi kui smurfist. Värviliste nägudega võrku, siis ujuma, et nägu puhtaks saada, riidesse ning batuudile. Mina olin blokkija, kes ei võtnud magamsikotti kaasa, aga õnneks oli üsna soe ning ma sain alati kellelgi külje alla pugeda ning ma ei kukkunud pidevalt pikali. Jälgida ufosid, laulda, hüpata, karjuda, nautida lihtsalt kõike seda, mis toimub. Ma olin saanud oma geograafia tulemuse, mis oli üsna hea, kuigi mitte võrratu: 93punkti. Rõõmustamiseks oli siiski põhjust ning minu ja Reelika õnnestunud tulemusi me ka tähistasime ning kuigi telgisisene meelelahutus tundus ohutu, suutsime siiski pigistada välja ka paar tilka verd. Kella 3 paiku magama ning öö oli tunduvalt soojem kui eelnenu.
17.juuni
Taas tavaline äratus, kuigi uni tundus väga ahvatlev ning kuigi me ei liiunud kiirelt olime me hommikusöögi lauas ühed esimestest. Kõik olid saanud endale salasõbrad ning pidid tegema ka heategusid. Põnevust jagus. Päeva teema olid projektid. Ma pole ammu nii palju rääkinud sama mula ning kaitsnud projekte. Kuigi ma vahetasin tiimi, loodan, et minust saadi aru. Diivanitelt läksin ma noortevahetuse juurde ning eelarve koostamine oli päris tore pevitamisviis. Eelarve tuli kahenädalasele projektile 488 000 krooni. Kuulasime veel taotlemise võimalustest loengut. Võrkpall kuulus igasse vabasse hetke ning mulle hakkas see täiega meeldima. Oluline osa oli õhtused etteasted. Mina olin koos Toni ja Hiiega ning teemaks oli noorte omaalgatus. Siis me tegime, mida ei tohi teha, kuigi see ei tulnud väga hästi välja. 5 asja mida ei tohi teha. Esiteks, ära räägi rootsi ja soome keelt nii, et teised ei saa aru, et tegemist on erinevate keeltega. Teiseks, ära torma ringi ja räägi telefoniga nii, et teised arvavad, et tegu on mitme stseeniga. Kolmas stseen tuli meil väga hästi välja, sest me olime totaalses üksmeeles valmis ostma 10 euro eest kõike, alustades arvutite, kaamerate ja muude vidinatega. Neljandaks, ära unusta ära neljandat stseeni. Meie neljas stseen koosnes sellest, et minul ei olnud meeles, mida teha ja Toni ei hakanud pihta ehk me seisime ja vahtisime lihtsalt teinetesele üsna pikalt otsa. Kuni tuli viies stseen. Viiendaks, karjumine ja kaklemine on kasulikud, kui lõpus ära leppida. Kommipakke saime me õhtu jooksul lausa kaks ning õppisime veel suffle'it. Põnev, aga väga sokivaenulik tants.Batuudi võimaluste kasutamine ehk lennutada kõiki võimalikult kõrgele. Kell 2kolisime ära ühte telki, üsna väike, 4 inimese telk, kus elas 2 inimest. Telgis oli 10 inimest ja kitarr. Laulda kõike ning siis hakata mängima noh mängu. See on naermise peale ning lõbus on see siis, kui sa oled nõus võtma lõdvemalt, mitte kramplikult end tõsiseks sundima. Väga lõbus oli ning ainult Hiie püsis naeruvabana. Kell 4 minna võrkpalli mängima ning enne seda sain mina naeruhoo üleväsimusest, igaljuhul ma lihtsalt naersin ja naersin. Kell 6 jõudsime me magama.
18. juuni
8.00 oli eriline äratus, mis ei tundunud üldse ahvatlev. Kaua siiski kolinat ja lärmi ei talutud ning noored ristiti ära. Üks projekt, mida me hakkamegi tegema kirjutatud, pakkisime asjad kokku ning kuigi haavatutega, saime minna võrku mängima. Mulle meeldib rannavõrkpall. Ma tahan veel. Kella neljaks tuli buss ning väga ruttu jõudsime ka Tartusse, kus selgus, et Lille maja on kinni ja Kauri on kõikvõimas koormakandja.
Üldplaanis oligi selline. Paljud hetked on puudu, sest mul on ikka üleväsimus, aga paljud ei ole kirjeldatavad.
Laagrist õppisin ma soomekeelseid väljendeid ning sain uusi tutvusi ning vinge suvealguse!
Aitäh kõigile, kes olid vinged seal laagris, eriti muidugi Hiiele, Reelikale, Kaurile ja Tonile:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar