Tormine ja Tuuline Raju

Nädalavahetuses oli seekord kõike.
Neljapäeval käisin Tätte kontserdil nagu enamik Eestit (peaaegu nali), kuigi mul ei olnud hommikul veel plaani minna. Hea, et läksin, pärast oli tore ja kontsert oli ka elamus, eriti pimeduses hiilgavad telefonid.
Reedel läksime perega Käsmu VIru folgile. Mõnusalt uimane koht muidu, aga hetkel rahvast kui murdu. Paar head kontserti, haagises ööbimine, öösel kitarriga mere ääres üksi laulda midagi, mida ei saa enam kunagi taastada, sest see oli tollel hetkel vaid. Laupäeval kuulasime, mõnulesime, ujusime, käisime paadiga sõitmas - viikingilaeva ideekohaselt ehitatud. Pärast seda pidime kohe Zetosid kuulama minema. Mina ei jõudnud sinna niipea. Kolmveerand tundi ma hoolitsesin väikevenna eest, kes jäi haigeks - tassisin teda kontserdipaigast ööbimispaika, tegin aseme, otsisin riideid, tegin teed. Jama lugu igal juhul. Telefoniga kedagi kätte ei saanud, tassisin ta tagasi kontserdile - meditsiinipunktist ei öeldud häid uudiseid. Kuulasin kontserdi lõpuni. Zetodelt meeldi mulle enim laul  "Rikas ja vaene", mitte parim versioon, aga need, kes teavad laulu teavad, et kontserdil on see võimsam. Pärast seda hakkasime Tartusse sõitma.
Täna läksin linna ning käisime poodides, et oleks jahedam, sest temperatuur oli Kaubamajal 37, linn oli inimtühi. Ujumas käisime kummalises kohas Võidu silla juures Ülejõel. Täitsa ujutav koht, kuigi mitte võrratu. Kell oli kuus läbi ja me otsustasime minna Hiiega Nõo kanti külla. Ilus ilm, tore minna. Läksime siis bussile, jõudsime linna serva, hääletasime, saime üsna ruttu peale. Sõitsime, ja siis see tuli. Algul oli tuul, siis tuli torm, auto kaldus teelt ära, ohutuledes autorivi, paduvihm, väga lähedane äike. Meid viidi Tõraverre üles, et me vihmas ei peaks minema. Saime varju, kuid inimesi ei olnud kodus, kelle pool oleks varju saanud. Nad olid külla minemas. Tuldi ka meile järgi ning saime külla. Ajasime juttu, sõime natuke, vett ja elektrit ei olnud juba ammu, tee peal oli üsna jäme mänd ehk perekond oli vangis. Kolmveerand üheksa tuli issi mootorsaega ning puu lahkus teelt, üks pooleldi murdunud puu võeti ka alla. Edasi Peedule, kus oli kask murdunud kasvuhoonesse, millest oli alles vaid klaasihunnik. Taas tuli äike ja torm. Toas küünlavalgel istusid päris tormised inimesed - näiteks oli algul piisavalt Tuuline, et kutsuda Tormi, kes tõi kaasa Raju. Nimemaagia. Jutustasin küünlavalgel 2 muinasjuttu - pannisööjatest ja ülemtähetargast. Tõraveres käisime teed joomas ning siis Tartusse, reisijaid maha ja öine söögitiir. Nüüd pesus käidud ja esimest korda umbes kuu aja jooksul ei saa ma õue magama minna rahulikult. Õudne. Voodi ukse ette, uks lahti, sest kardin on niigi märg juba, mis sest.