Üle Lompide

Milleks võtta rahulikult, kui saab kiiresti 15.-17.04
Reede õhtul oleks vaja ju midagi teha, seega tuleb tekitada endale kutse sünnipäevale, kutse ilusti saadud, kostüüm valitud(elagu maffia, kes unustab oma relva peole). Ööseks ilusti koju tagasi. Laupäeva hommikul lingvistikaolümpiaad. Lingvistika ei ole minu kõige tugevam ala, aga see on kõige toredam, kuhu ma lõppvoorudest sain sel aastal. Raske oli, mulle ei meeldi, kui ma pihta ei saa asjale, milles tegelikult on ilus ja korralik loogika olemas, aga 26.koht on enam kui 10 kohaga kohaparandus võrreldes eelvooru tulemustega. Kohe pärast olümpiaadi autosse, suund Viljandisse. Natuke ekslemist ning kuivatustornisarnane objekt ehk tähetorn leitud. Keskööl tagasi, aga sellele eelnes väga põhjalik reaalkooli 'mõnitamine' ehk sõbralik arutelu.
Magama ei olnud mõtet minna, sest kell 3 oli juba äratus. Ei läinudki, meenutasin ununenud asju. Bussijaamas oodates selgus siiski et buss, mida me ootasime, ei käigi pühapäeviti. Bussijaamas ootas veel selliseid inimesi, lisaks saime peale 3 hääletajat.
Hommikud on külmad, Helsingis oli natuke soojem, aga võib-olla aitas ka tunnike und laevaköögi ees. 

Paperplanes 17.04
Bussike -> laev -> buss -> lennuk -> NEW YORK
Turvakontroll on imelik, nad ei taha sinuga suhelda, aga on pahased, kui sa ei tule ise selle peale, et oma tossud, mis ei sisalda metalli, tuleb ära võtta, ja sall ei tohi olla kaelas.
Lennukite vahel väga aega ei olnud, seega 15min ootamist ja järgmisesse lennukisse. Kui üleookeanilistel lendudel antakse vähemalt midagi süüa ja juua, ees on ekraan ning kõigil on tekid, padjad, kõrvaklapid - siselendudel sellist toredust ei ole. 6h, aga süüa ei ole, ekraani ei ole, korra anti vist teed.

If you are landing to San Francisco 17.04
Väljas oli juba pime, seega linna näha ei saanud. Lennukist rongile, et saada kätta auto, mis lubaks sõita San Josesse. Öösel kohal, jutuajamine venis pikale, aga see oli ilmselt tervislik, sest ajavahega harjumine võttis seega alla ühe öö.

Bye, bye, Hollywood hills forever! 18.04-19.04
Kiirtee lõunasse, peagi suurima poe juures, mida mina olen näinud. Seal kulus üllatavalt palju tunde, aga tulemusi on ka. In'n'out burger, mis ei olnud suurepärane, aga midagi viga sellel ka ei olnud. Sõit, sõit, sõit. Los Angeles on üsna kaugel, aga õhtul pärast seda, kui ma olin lihtsalt autos vahepeal hetkeks või kauemaks 'ära kukkunud', jõudsime kohale. Leidsime ööbimiseks hiina motelli, mille kõrval oli tühi bassein. Walk of Fame on öösiti inimtühi, päeval on seal ümbruses ka rahvast. Natuke ringirändamist, Shrekiga sõbrapilti otsustasime leida turvamata wifi, käia vaatamas Hollywoodi silti ning siis võtta suund Vegasele. Vahemaad on siin pikad. Päriselt. Aga öösel on ainuõige jõuda Las Vegasesse. Muud valikut ei olegi - see on lummav linn. Tuled, sära, hotellid, inimesed, kasiinod, klubid, uhked autod. Midagi tõeliselt köitvat on selles. Õhtu möödus unises toonis ning leidsime endale kõrbetähe motelli.

Arizona 20.04
Hommikul Õuna poodi ning kuigi seal oli järjekord, siis midagi saime kätte ning suundusime Suure Kanjoni poole. Suund oli õige, aga kindlat teed me ei teadnud. Sõitsime ning tee ääres oli järsku mingi suur reklaam, aga kuna meie sihtpunkt näitas edasi, siis sõitsime edasi. Paarikümne miili pärast pidasime tanklas kinni, et teed küsida. Üks õige koht oli tõesti olnud selle sildi juures, järgmine koht, kust vaadata oli 3h autosõidu kaugusel. Otsustasime tagasi minna, sest valges on toredam uudistada asju. Tee oli asfaldist, kuni mingi hetkeni, kus algas korralik käänuline katteta tee. Lõpuks jõudsime tõelisesse turistilõksu, kus oli infokeskus, lennuväli, suveniiripood. Ainus võimalus minna vaatama kanjonit, oli osta tuuripilet. Sa ei saa valida, et ma jalutan, ostan ainult pileti Skywalkile või ei osta sedagi. Sa pead ostma bussipileti, kuna kõndimine on punktide vahel keelatud(!). Lubatud on sihtkohas kõndida, aga mitte mööda teed, et jõuda järgmisesse kohta.
Kanjon on hämmastav- see on sügav, suur, triibuline, punane, rahvarohke. Ronisime mingite kaljude otsa, et paremini näha, kõndisime kanjoni kohal ning ei toetanud liiga palju turismiäri ehk ei ostnud 30dollarilist pilti.
Õhtul jõudsime tagasi Las Vegasesse - taas pimedas, see lubas hoomata linna suurust, sest tulede kuma on kaugele näha ning kogu linn on väga tasane, seega on natuke kõrgemalt juba palju näha.
Riided vahetatud, suundusime kesklinna, leidsime parkimismaja  ning jalutasime läbi ühe hotelli, et pääseda tänavale. Muidugi jalutasime läbi kasiino. Tänavad on põnevad. Kõigest ei räägita, aga erinevatesse kohtadesse sisseastudes võib näha kõike, ka tänaval ei ole inimesed niisama vaid esinevad. Eiffeli torni olen ma ka nüüd üsna lähedalt näinud ning selle allgi käinud. Las Vegase Eiffeli torni all.
Tagasiteel läksime taas ühte kasiinosse, et teha oma rahakott lahti mängukuradile. Tegimegi - kaotasime ka. Põnev oli ikkagi, sest mingiks ajaks õnnestus mul summa 1,5kordseks saada, aga kahekordseni ei jõudnud (siis oleks välja võtnud äkki).

Walking on a dream 21.04
Päikseline päev, mil lahkuda Las Vegasest ja minna vaatama Surmaorgu ning õhtuks jõuda mägedesse.  Surmaorus oli üle 30 kraadi sooja, peagi jõudsime alale kus oli paar kraadi sooja. Surmaorg oli tühi ja kogu see kõrb jättis palju põnevama mulje kui karjamaad. Mulle sobib tühjus, inimesed võivad ju olla vahel, aga ruumi peab olema. Kõrbes on ruumi, kuigi seal on palav. Õhtuks läksime Michelle'i juurde, kes elas aastal 2004 meie juures mõnda aega vahetusüliõpilasena. On olemas selline asi nagu külastaja pass, et pääseda ligi militaarelamurajoonidele ehk aladele, kus elavad lähedal asuvas sõjaväebaasis olevad sõdurid ja nende pered. Saime aastase külastuspassi. Seal oli eriti külm väljas, sest tuul puhus, päikest enam ei olnud ning riideid me ju ei vahetanud. 2 väga energilist koera ning 2 sõbralikku inimest. Juttu sai aetud ning teed joodud.


Ain't it funny anyway 22.04
Isegi mitte just kõige kiiremad autod, aga pikad vahemaad ning õhtuks tagasi San Josesse, tee peal vaatasime ära kuulsa Tahoe järve, mis lähemalt ja matkal ilmselt jätab veel võimsama mulje kui lihtsalt vaadates.


San Jose 22.04-23.04
Ookean! Ja suured puud. Me käisime Santa Cruzis Mustangiga, mis peaks iseenesest juba olema piisav, isegi kui mitte minna ookeani juurde. Tagaiste on masendavalt madal, aga valikut ei olnud. Ookean ootas. Teel käisime läbi veinikeldrist, kus ka mulle anti maitsta, punased veinid võivad olla väga head, aga valgetest ei meeldinud mulle seal ükski. Käisime ka suuri ja vanu puid vaatamas, võtsin seemneid kaasa, kasvatan endale ka 2000 aastaga suure puu. 
Santa Cruzis olid kajakad, merilõvid ja ameerika raudtee. Mina käisin sõitmas. Tegu peaks olema vanima ameerika raudteega aastast 1924, kui ma just midagi sassi ei aja.
Lisaks suutsin ma SanJoses ära eksida parki, mis asus majast üle tee, mind peaaegu eskorditi välja, minu "päästmisega" tegeles vähemalt 5 inimest, aga ma ei olnud vähemalt üksi - 2 karjakoera olid alati valmis jalutuskäiku jätkama. Enne seda ma istusin üksi aias ning päevitasin isegi natuke, sest nii ilus ilm oli.


San Francisco 24.04-30.04
Muir woods
Golden Gate bridge
Chinatown
Järsud tänavad
Exploratorium
Linnaosad
Twin Peaks
Kuninglik pulm öösel kell 3, enne seda süüa mäkieine, sest muud ei viitsinud otsima minna.
Tagasitulekul seista 2,5h järjekorras ja siis eraldi kutse peale alles check-in saada.
Aga lõpuks tulid lennud, päris head filmid ning vähe und. Meelelahutusarvuti jooksis kokku, näitas palju erroreid, osaliselt programmi ning seda, et töötab Linuxi pealt.


Parim kohanimi USAs: ZZYZX (ise ei käinud, aga silti nägin)