Suvest sügisesse

Suvi sai kuidagi järsku läbi, alles ma plaanisin, kuidas kirjutada sellest, et paaritunnise etteteatamisega tulebki Krakowisse minna või et Pärnut saab suvel mitu korda külastada. Ja Hiiumaal üle väga pika aja käia, sõpradega väga toredalt aega veeta, pisikestele sugulastele suurt jaanituld näidata, unustatud mõisaid külastada, bussikesele nime otsida, Virumaal hipibussiga mere äärde ööbima minna, Nunnuga öösel Annelinnas tupikparklas üle muru ringi keerata, öölaulupeolaadsel asjal käidud ja paljugi veel. Asjalik sai proovitud olla, aga teadmised jäid ootustest maha ning lõpuks tegi aeg tünga. Kodukokaks sai natuke harjutatud, kui kõik teised kooli ja tööle põgenesid, kilode kaupa õunu söödud ning küpsetatud, suve jooksul sai isegi biskviittordi tegemist õpitud, lõpus hakkas juba täitsa hästi välja tulema. Mahu järgi ja natuke küpsetuspulbri "sohiga" ju töötabki. Oli suvi, mis ta oli, aga läbi ta sai jällegi.

Nüüd olen ma tagasi Šotimaal, uues elukohas, samas linnas. Seekord, pole meil päris oma korter, jagame veel ühe tudengiga. Kõik on kena, tore ja korras. Voodiriided tellisin siia ette, et kohale tulles ootas hunnik pakke: nüüd on suur kuninglikes mõõtmetes tekk, mis lõpuks ometi mahutab ära nii varbad kui soovi korral ka nina. Kodu asub üsna rahulikus piirkonnas (kui mitte pöörata tähelepanu sellele, et täna soovis politsei meie majja sisenemiseks uks avada) ning vahepealsed politseisireenid on ju täitsa harjumuspärased. Väga lähedal on kanal, natuke kaugemal ka jõgi. Maja taga on aed, kus ei ole midagi erilist, aga mille taga natuke kaugemal on väga suured metallkonstruktsioonid. Muidu on rohelus ja taamal paistab küngas.

Kanali kohalt vaadatuna

Kodutänavalt, mitte päris maja juurest

Kooliteed saab valida vastavalt ajale ja meeleolule. Tunni ajaga jõuab kooli, kui jalutada mööda veeäärseid radu ja parke. Kui olla kiire ning kannatamatu, saab kooli 35 minutiga.

Pikem tee

On vahel kitsas ja ka porine

Otsema teega neid muresid ei ole

Kool on korralikult pihta hakanud, kodused tööd ilmusid juba enne semestri algust. Kui unustatud asjad meelde tulevad, on juba täitsa lootust ülesannetest jagu saada. Uued asjad tulevad küll kohe peale, seega võimalikult ruttu peab kõik endise taas pähe saama (kõik tuleb väga tuttav ette, ent kui mingi nõks on meelest läinud, siis ilma meelde tuletamata see tagasi ei ilmu), et seda kasutada ja arendada.

Lootused ja tegevusplaanid on olemas, nüüd tuleb vaid tegutseda, et vähemalt mõned ka tööle hakkaksid.