Muretseda või õppida?

Õppida, õppida, õppida, eii, kududa, mõelda, käiks õues, õppida, loeks midagi, ei, ma pidin ju õppima.

Ühel päeval on kõik nii kena ning pole mingit probleemi mitu tundi järjest õppida. Järgmisel ei lähe kohe mitte midagi korda. Lihtsalt ei edene. Midagi saab tehtud, aga saaks ju nii palju rohkem...

Eksamite pärast muretsemine on täies hoos. Õigemini mitte täies, sest kogu materjal pole veel läbitud ning jooksvad tööd on ka veel esitamata. Ja siis kui tekib tunne, et nüüd on plaan, kuidas kordamisel asjad sättida, tuleb kiri, mis ajab kõik segamini. 3,5 päeva ühe eksami jaoks peaks olema piisav. Mitte juhul, kui selgub, et neist kahel peaksid sa 5 tundi kummalgi päeval proovis olema. Mis nüüd saab? Kui ma plaanin oma eksamiks kordamise, kaks jõulupidu ning 2 proovi sellesse ajavahemikku, siis uneajast ma ilmselt pean loobuma. Mida ma enne eksamit teha ei tohi, magamata mina ei ole see, kes asjad ära lahendada suudab. Ainus lahendus on kordamisega enne vähemalt algust teha. Mis viib aga tagasi esimese lõigu juurde...

Aga eestlased ju muretsevad endale kõike? Ma muretsen siis endale eksamitulemusi siin.

Lisaks mul on vaja veel jõulukink teha. Vaja. Ja nädala pärast peab valmis olema. Kui tegemine võiks selle puhul veel edeneda, sest õppimise mitteedenemise puhul oleks siis vähemalt mingigi kasulik tulemus, siis idee peaks olema ilmselt enne tegutsemist. Vist.

Kahe nädala pärast on läbi.

P.S. Kui su calculuse lektor võtab tundi kaasa kummipardi ning kasutab seda oma seletustes, siis sa tead, et sa oled õiges kohas!