Üks tehtud, neli veel.
See on praegu kõige tähtsam lause, kõik muud peavad ootama.
Esimene eksam läks oodatust palju halvemini. Natuke on muidugi minu süü, ent ma ei olnud üldsegi ainus, kellele tulid ebameeldiva üllatusena uus formaat, küsimuste koguse suurenemine ning eelnevatega võrreldes raskemad ülesanded. Kokkuvõttes ma saan läbi (ma ise usun sellesse vähemalt), midagi edasi ei oska prognoosida. Eksamist edasi on päevad põhiliselt möödunud õppides. Isegi korralikult mitu tundi ja siis mõne aja pärast jälle. Järgmise eksami kohta mul on ootused ja lootused, mida juhuse hooleks ei tasu jätta.
Kodus õppimise eelis raamatukogu ees on mägiveised. Mu köögi aknast on näha nõlva, kus üsna sageli söövad mägiveised. See pole väga lähedal, ent nende vaatamine teeb mu tuju alati paremaks.
Ma olen pärast programmeerimise kursuse õppeosa lõppu kirjutanud paar pisikest asja ning neid isegi edukalt jooksutanud. Kahjuks vales keeles.
2,5 nädala pärast algab taas elu, hetkel ootel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar