Minu see nädal.
Esmaspäev 08.03
Naistepäev. Koolis hommikul said kõik minu klassi tüdrukud lille. See oli nii armas. Mu klassivennad ikka oskavad olla;) Eesti keele tunni ajal said kõik tüdrukud kommi ka. Enne viimast tundi selgus, et minust sõltub, kas me saame osaleda saalihoki turniiril. Ma ei saanud ju ei öelda, seega kell 6 taas kooli ning hokit mängima. Iseenesest see ei ole hull, aga mul ei olnud normaalseid riideid kaasas nii lühikese etteteatamisajaga ning enne teist mängu ma oleks peaaegu disklahvi saanud, aga tänu laenatud pükstele võis võistkond olla ikka 5 mitte 4liikmeline. 2 võitu kokku. Üsna väsitav päev koolis. Kodus ootas mind veel roos ka.
Teisipäev 09.03
Midagi ülierilist ei toimunud. Inglise keele tund möödus porgandeid süües. Päris tõsiselt üle poole tunni söödi porgandeid ning krõmpsumine lõi isegi lobisemise üle.
Kolmapäev 10.03
Hea-hea-hea päev
6 tundi ning 1,5h loengut Tallina jääsulamisest (loe: kliimasoojenemisest) ning siis jala üle loikude hüpeldes koju. Päike paistis ning mõnus oli.
Õhtu poole ma suutsin mingi imenipiga Kalle endale külla kutsuda. Ma jalutasin vastu ning siis koos minu poole. Kitarr-kitarr-laul. Auld lang syne on mul põhiplaanis selge. Seda tuleb lihtsalt veel väga harjutada, et see normaalselt kõlama ka hakkaks. Kuulata ja mängida, rääkida ja rõõmustada. Aeg leidis üles kiire käigu ning mingil hetkel pidi Kalle ära hakkama minema. Hiilida trepist alla. Ukse ees ma suutsin talle 3 korda kooki pakkuda ning leppisin vanematega kokku, et ma tulen jala Kadri poole kaasa, kui ma olen saatmas ära käinud. Saatmiste süsteemist ei ole mina veel päris aru saanud. Saadan mina Kaunase puiesteeni seekord ning siis on vaja mul teises suunas minna, et ikka Karlovasse ka kunagi maanduda. Siis on vaja mind saata natukenegi tagasi. :) Aga see on tegelikult tore. Tuul ei olnud piisavalt tugev, et selle peale ennast toetada, aga tuulevari ning soojus olid leitavad.
Ning siis jalutuskäik Kadrini. Silla peal oli külm. Tugev tuul ning miinuskraadid ei olnud see kevadine ilm, mida ma eeldasin, aga laulu saatel kõndimine ei ole üldse nii raske, kui ilma. Kohale jõudes sai teed ning süüa. Mõnus oli. Õnneks oli Aigar valmis mind autoga ära tooma koju ning ma pääsesin jalutuskäigust. Napilt, sest auto jäi kinni ning seda tuli kõvasti lükata ning juhendada. Õnneks siiski hoovi lumevangi ei jäänud.
Kolmapäev on senise nädala kõige-kõige parem päev:)
Neljapäev-reede möödusid kooliselt ning telefoni peale tige olles. Mu telefon ütles, et tema ei mängi minuga ning nüüd on mul uus telefon. Ilma imeviguriteta, aga mulle meeldib. Neljapäeval nägin ma ära filmi "Järvemaja" ning reede õhtul sai Tõraverest jälgida Sepa ja Avandi laulukonkursi, sest muud seal minu jaoks vaadata ei olnud.
Nüüd on käes laupäev ning varsti peaks leidma endale mõne põneva tegevuse, et nädalavahetust kasutada parimat viisi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar