Ristikheinasaar

Neljapäeval startisime Riiga ning käisime enne lennujaama suundumist Lidos söömas. Lennujaamas muidugi varuga kohal ning siis sai aega parajaks teha. Mina käisin lastele mõeldud mänguväljakul mängimas. Natukene, aga tore oli vähemalt. Liiga vara tahtsime me ronida lennukile lähemale ning mugavate toolide juurest suundusime metalltoolidele, mis ei olnud üldse nii head. Lugeda ja muusikat kuulata ning telefoniga mängida, kuni algas peale minek. Lennuk läks õhtul 11 paiku ning pool üks olime Iirimaal. Seda siiski mitte tänu reaktiivlennukile, vaid ajavahele.

Võtsime takso ning mustanahaline laulev taksojuht viis meid hosteli juurde. Hostel oli muidugi lukus ning siis me helistasime, et kas sisse saab. Ikka sai, aga natuke läks aega ning selle aja jooksul jalutasid mööda baarist väljunud noored, kes arvasid, et neist on tohutult abi, kui nad seletavad, et tehke uks lahti ning vajutage nuppu ning siis konstateerisid fakti, et oi, lukus on. Saime korteri moodi elamise - magamistuba, elutuba köögiga ning vannituba. Hommikul sai oldud kellade mittekeeramise tõttu väga varajane ning selle tõttu sain mina olla läpakaga netis, kuna ma ei tahtnud uuesti magama minna. Ööbimise juurde kuulus ka tasuta hommikusöök, millele juurde makstes sai erilisema hommikusöögi. See oli jubedus. Tavalisel ei olnud väga hullugi - saia ja croissanti, aga lisaraha hommikusöök oli jubedus. Toidupoes tiir käidud, läksime autot rendifirmast võtma. See ei olnud hea auto. See liikus, aga sellel oli väga tugev värinaalarm roolil ning rool kiskus vasakule. Vasakpoolses liikluses turistide poolt ilmselt ära keeratud. Kõik oli roheline ja lilleline. Nartsisse oli tohutult ning raadios räägiti nartsissipäevast.

Esimene loss, mida me otsida tahtsime oli kaardil vaatamisväärsuste all olemas, aga päriselt me seda ei leidnud. Ringteel sai paari tiiruga GPS segaseks aetud ning edasi sõidetud ring kitsal väiksel teel, mis kuhugi põnevasse kohta ei viinud, aga tee oli põnev. Suundusime Blarney lossi vaatama ning ma olin piisavalt segane, et puudutada huultega ka kivi, mis legendide järgi annab kõneosavust;) Loss oli ilus, kuigi lagunenud natuke. Palmid ja männid kasvasid kõrvuti. Golfi hoovus on ikka võimas. Ma olen nüüd ookeani ääres käinud. See on iluuuus. Päikeseloojangueelne rannik, sädelev ning sillerdav vesi ning tuul. Öösel jõudsime Galwaysse ning hostel, kus oli ööbimine asus täpselt baari kohal. Oli reede õhtu.

Hommikul käisime natuke poodides ning suundusime siis GPSsiga tülitsedes Moheri kaljude poole. Kuidas maa saab läbi ning üle saja meetri rannik lõppeb järsult vette - selle vastu on pankrannikul raske saada. Teel kaljudele külastasime üht vana kloostrit, mis oli küll lagunenud, kuid mille surnuaeda kasutatakse siiani. Ma sain ka natuke olla roolis ning nüüd ma saan öelda, et olen sõitnud valel pool teed vale rooliga, kuigi tee oli kitsas ning väga vahet ei olnud, kus servas sõita, kuna keskel oli vaja püsida. Teed on autolaiused ning kahesuunalised kiirusepiiranguga 80km/h tavaliselt. Laiemad ehk 2 auto laiused on 100km/h. Pärast kaljusid sõitsime Dublinisse tagasi. Teel oli näha mitut vikerkaart. Hostelis sain mina netti ning õhtul läksime baari ning proovisime kohalikku õlut. Mulle ei maitse õlu ka siis, kui see on Guiness. Pitsalõik söögiks ning mul õnnestus pärast šampooni puudumisel pea seebiga ära pesta.

Hommikul kella keeramise tõttu oleks pidanud olema segadus, aga kuna minu telefon oli autos, siis mina ei vaadanud kella ja kuidagi kõik klappis, et me saime süüa - põhiliselt sai, aga ka muffin (väga ebasaialik ma tean). Kogu pühapäev möödus Dublinis poodides, jalutades, rahakotte tagastades. Ma ei oska endale riideid osta, aga ma ei ole ju süüdi, kui neil ei ole ilusaid asju, mille peale tekiks tunne, et mul on seda vaja. Õhtul vaatasime ära kaarsillale pildil sarnaneva silla, mis ei sarnane kaarsillale. Lennujaama minnes oli teetööde tõttu paar lisatiiru vajalikud ning teel kohtusime jänesega. Lennujaamas olid kõik asjad kinni ning me veetsime 4-5h lihtsalt - mina lugedes põhiliselt(raha ja raamatut). Lennuk startis 01.15 ning kella 6 paiku olime Riias. Start Tartusse ning ma jõudsin kooli 4. tunniks. Ning ma läksin kooli. Valga Statoil päästis mind. Kakao ja hot dog äratavad üles. Koolis ma suutsin olla erksam kui mitmed ning kuigi ma ei ole maganud alates pühapäeva hommikust, siis ma ei ole ka väga väsinud. Üleväsimuse puhul läheb uinutav väsimus kiiresti mööda.