Hommikul oli kurb lahkuda, sest 3 päeva olid tekitanud tunde, et ongi koht, kus olla. Tee äärde hääletama jõudsime väga ilusa ilmaga. Rekka, mille peale me ei hääletanud, võttis meid peale ning viis natuke edasi. Rääkis palju, küsis pidevalt, kas meil on poisid ning lasi Lottal oma sõbraga rääkida telefonis. Järgmine auto peatus peaaegu liiga ruttu, sest ma vahetasin jalanõusid alles. Vanem mees, kes käis kalapoest läbi ning sõidutas meid üsna kaua edasi, aga ei suundunud Lundi. Saime paduvihma ajal väga kahtlasesse kohvikusse kiirtee ääres. Lootusetult proovisime peale saada ning lõpuks küsisime lihtsalt järjest inimestelt, kas nad sõidavad kuhugi ja kas nad tahavad meid kaasa võtta. Sellest oli abi, sest 2 naist viisid meid raudteejaama ning aitasid piletid osta. Rongiga Lundi.
Lund on rattarohke, majaderohke, naljakate kirikutega, uhkete kirikutega, põnevate söögiputkadega. Öömaja asus meil aga Lundist väljas Dalbys. Väikest tänavat mööda tänava lõppu minnes leidsime arvatava õige maja. Heki vahelt sai sisse, aga kedagi ei paistnud ega midagi ei paistnud, jalutasime maja nurga poole ja siis oli näha, et keegi on teisel pool maja. Hiilisime tagasi varju ning läksime ümber maja mööda teed teise ukseni. Noormees, kelle nime ma ei mäleta, ütles, et tema on ühe perepoja sõber ning juhatas meid lahkelt edasi.
Me saime eraldi toa voodi, välivoodi ja tualetiga. Maja ülemisele korrusele viis kitsas keerdtrepp, seega oli tore, et seda ei pidanud unise peaga avastama minema. Mina lugesin läbi raamatu "Bröderna Lejonhjärta" ning õhtul istusime pikalt ülisuures köögis, kus pereisa tuletas meelde eesti koorilaulu ning lasi meile mitmeid rootsi artiste. Kui pereema oli pärit Stockholmi lähistalt ja rääkis üliselget koolis õpitud rootsi keelt, siis pereisa rääkis skånskat. Nüüd on eesmärk õppida ära akademisk skånska, sest seda räägitakse ülikoolis.
21.06
Hommikul käisime vaatamas järve, mida ümbritsesid kõikjalt kaljud ning üks kalju oli Elvise kalju. Sealt tuli alla hüpata ainult väga suure hooga joostes, sest muidu kukutakse alla kivide otsa. Me ei proovinud seda järgi.
Botaanikaaed oli esimene sihtkoht ning seal saime jalutada ning partidega tutvust sobitada. Edasi võtsime ette marsruudi kaardil ning käisime ülikooli raamatupoes ning Kultureni, mis oli põhimõtteliselt väga suur muuseum väga mitmes hoones. Vanalinna osas veel ringi jalutada ning natuke süüa. Õhtupoolikul bussiga tagasi ning veetsime õhtu õues vaadates Månsi sõprade lauamängu "Palgamõrvar". Månsi nad mängu ei võtnud, sest ta pidavat alati võitma. Ühel noormehel oli kitarr, mis rippus õlal kilega ning oli teibiga parandatud.
22.06
Kui kõik ütlevad, et minge Kopenhaagenisse, siis me läheme Kopenhaagenisse.
Kopenhaageni märksõnad: elevandid, ehitus, kirikud, ehitus, Christiania, ehitus, kutse murule, ehitus, palju kanaleid, ilus ilm, palju hiinlasi, Väike Merineitsi, Geneetiliselt Muundatud Merineitsi, kõrged hinnad, ehitus, veel kirikuid, mina maksmas söögikohas 3 terminalis, et makse läbi läheks, metroo, inimene, kes nägi välja, et ta tahaks mult midagi küsida, ma põgenesin ja raputasin pead (kaardiga turistid, me olime natuke eksinud), taanlastena prooviti meilt allkirju korjata kuhugi, aga me ei mõistnud.
Kopenhaageni ehitustööd mulle ei meeldinud, kõrged hinnad ka mitte, aga muidu oli tore.
Jõudsime tagasi Malmösse ning hakkasime vantsima oma öömaja poole, jõudsimegi lõpuks õige kohani, aga saime 45min oodata, sest hobune oli plehku pannud(linnast väljas, mitte korterist) ning tema otsimiseks kulus aega. Just siis, kui hakkas sadama, saime me sisse. John oli väga rõõmsameelne ning soovitas meil tungivalt ujuma minna. Väljas oli juba väga hämar ning vihma kallas. Kuna tema soovis minna, siis me läksime kaasa, kuigi ei olnud päris vaimustuses ujumisest. Vesi oli tegelikult meres soe! Aga ujuma me ei jõudnud. Küll nägime ära Zlatan Ibrahimovitši maja. 1/2 vaatamisväärsusest, mida me nägime. Minitassidest saime teed ning peagi läksime magama. Statistika mõttes ütleks, et taaskord tulevane insener.
23.06
Malmö lossi me hommikul saime ning sinna me jäime päris pikaks ajaks. Lossis ning paar maja eemal asuvas muuseum/teaduskeskuses kulus terve hommik ja lõunagi. Loss ei olnud võimas, aga seal oli lisaks lossile ja ajaloomuuseumile zoloogiamuuseum. Järgmises majas oli siis tehnikamuuseum, allveelaev, teaduskeskus ja veel võimalusi. Teaduskeskusesse mina ei jõudnudki, aga Lotta ütles, et Ahhaale teeb see ära. Ning see oli ainult kõrvalharu muuseumile.
Pärast pikka kultuuriprogrammi leidsime endale süüa ning hakkasime otsima teed linnast välja. Külastasime raudteejaama ning sealt edasi matkasime juba tuttavaks muutuvatel teedel, mil kõnniteed kaovad ning ülekäigukohti pole. Paari kilomeetri pärast otsustasime, et aitab küll, kiirtee algab muidu, hakkame hääletama. Hääletasime, kuni saimegi peale ning meid viidi ära täpselt Helsingborg piirini. Pool tundi nautisime muru ning siis saime bussiga linna poole sõita. Bussijuht oli tõre ning käskis pileti osta. Ainus võimalus piletit osta on sms'iga ning meie telefonidelt seda korrektselt ei olnud võimalik teha. Kuigi me saatsime sõnumi, siis piletit ei tulnud. Õiges kohas saime maha ning leidsime üles õige koha ning sadasime sinna sisse. Seal juba oli üks surfaja(sakslanna, insener), aga probleeme õnneks ei tekkinud. Läksime linna peale, käisime Troopikarannal, kus on palmid, aga vesi on ikka külm. Vaatasime Taanit, ronisime kindluse juurde ning käisime mööda Tivolist, mis on ööklubi. Poest ostetud kilo spagette ning mingit kahtlast liha, läksime tagasi ning söök valmis suhteliselt kiirelt ning peaaegu maitsvalt. Kokku söögiga hoidma ei pidanud, seega 5 inimest sõid spagette, mis kuivalt olid kilo kaalnud. Otsa see toit ei saanud. Koristatud, oligi aeg magama minna, sest hommik algas vägagi vara.
Kopenhaageni märksõnad: elevandid, ehitus, kirikud, ehitus, Christiania, ehitus, kutse murule, ehitus, palju kanaleid, ilus ilm, palju hiinlasi, Väike Merineitsi, Geneetiliselt Muundatud Merineitsi, kõrged hinnad, ehitus, veel kirikuid, mina maksmas söögikohas 3 terminalis, et makse läbi läheks, metroo, inimene, kes nägi välja, et ta tahaks mult midagi küsida, ma põgenesin ja raputasin pead (kaardiga turistid, me olime natuke eksinud), taanlastena prooviti meilt allkirju korjata kuhugi, aga me ei mõistnud.
Kopenhaageni ehitustööd mulle ei meeldinud, kõrged hinnad ka mitte, aga muidu oli tore.
Jõudsime tagasi Malmösse ning hakkasime vantsima oma öömaja poole, jõudsimegi lõpuks õige kohani, aga saime 45min oodata, sest hobune oli plehku pannud(linnast väljas, mitte korterist) ning tema otsimiseks kulus aega. Just siis, kui hakkas sadama, saime me sisse. John oli väga rõõmsameelne ning soovitas meil tungivalt ujuma minna. Väljas oli juba väga hämar ning vihma kallas. Kuna tema soovis minna, siis me läksime kaasa, kuigi ei olnud päris vaimustuses ujumisest. Vesi oli tegelikult meres soe! Aga ujuma me ei jõudnud. Küll nägime ära Zlatan Ibrahimovitši maja. 1/2 vaatamisväärsusest, mida me nägime. Minitassidest saime teed ning peagi läksime magama. Statistika mõttes ütleks, et taaskord tulevane insener.
23.06
Malmö lossi me hommikul saime ning sinna me jäime päris pikaks ajaks. Lossis ning paar maja eemal asuvas muuseum/teaduskeskuses kulus terve hommik ja lõunagi. Loss ei olnud võimas, aga seal oli lisaks lossile ja ajaloomuuseumile zoloogiamuuseum. Järgmises majas oli siis tehnikamuuseum, allveelaev, teaduskeskus ja veel võimalusi. Teaduskeskusesse mina ei jõudnudki, aga Lotta ütles, et Ahhaale teeb see ära. Ning see oli ainult kõrvalharu muuseumile.
Pärast pikka kultuuriprogrammi leidsime endale süüa ning hakkasime otsima teed linnast välja. Külastasime raudteejaama ning sealt edasi matkasime juba tuttavaks muutuvatel teedel, mil kõnniteed kaovad ning ülekäigukohti pole. Paari kilomeetri pärast otsustasime, et aitab küll, kiirtee algab muidu, hakkame hääletama. Hääletasime, kuni saimegi peale ning meid viidi ära täpselt Helsingborg piirini. Pool tundi nautisime muru ning siis saime bussiga linna poole sõita. Bussijuht oli tõre ning käskis pileti osta. Ainus võimalus piletit osta on sms'iga ning meie telefonidelt seda korrektselt ei olnud võimalik teha. Kuigi me saatsime sõnumi, siis piletit ei tulnud. Õiges kohas saime maha ning leidsime üles õige koha ning sadasime sinna sisse. Seal juba oli üks surfaja(sakslanna, insener), aga probleeme õnneks ei tekkinud. Läksime linna peale, käisime Troopikarannal, kus on palmid, aga vesi on ikka külm. Vaatasime Taanit, ronisime kindluse juurde ning käisime mööda Tivolist, mis on ööklubi. Poest ostetud kilo spagette ning mingit kahtlast liha, läksime tagasi ning söök valmis suhteliselt kiirelt ning peaaegu maitsvalt. Kokku söögiga hoidma ei pidanud, seega 5 inimest sõid spagette, mis kuivalt olid kilo kaalnud. Otsa see toit ei saanud. Koristatud, oligi aeg magama minna, sest hommik algas vägagi vara.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar