Reede õhtul selgus tore tõsiasi, et kaks edinburghlast saavad järgmisel päeval Glasgowsse külla tulla. Üks paremaid uudiseid viimasel ajal, sest kuu aega ja natuke peale on ikka pikk aeg, et teisi eestlasi mitte just eriti näha. Kiirel õhtul veel viimased vestlused, et logistika kokku leppida, jäi siis, et tulevad hommikul kell 9 bussiga.
Vastutustundlike inimestena leidsime, et kindlasti tuleb bussijaama vastu minna. Hommikul ajasime end kaheksa paiku üles ning sõitsime metrooga (vanuselt kolmas metroovõrk maailmas) bussijaama juurde. Selgus, et oli olnud kerge mõistmatus: buss väljus kell 9 Edinburghist, mitte ei jõudnud kell 9 kohale. See andis võimaluse taas metrooga sõita, poes käia ning kiirelt kaerahelbepätsikesi teha, mis läksid natuke ja natuke palju kõrbema, sest ahju väljalülitamine ei jahuta seda absoluutselt. Eelmisel õhtul valmistatud kakaokook oli juba ootamas.
Uuele katsele minnes tuli kõik õigesti välja ja jõudsimegi neljakesi tagasi. Hommikusöögiks tegime ahjus valmis juustu- ja singi-ananassi pitsad, mis eelnevalt Icelandist olid varutud, täiesti söödavad olid, ülima laiskuse või pitsaisu korral on nüüd teada, kuidas käituda. Eesti keeles paljukesi rääkida oli harjutamatu, aga väga hea!
Tiir ülikooli hoonete ümber, kiitused meie ülikooli ilule ning kergendus, et kõik hooned ei ole nii uhked. Samas ma tegin täna esimest korda oma põhilisele koolihoonele ringi peale. Füüsikahoone tagumine osa on vana, kaunist kivist ning vägagi vaatamisväärne. Kahjuks on peasissekäik ning külg, mille poolt mina lähenen, koledam osa hoonest. Aga hea on teada, et koolimajal on külg, mille juures saab "vaadata vaid paremat poolt". Kooliala nähtud, hankisime paar pakki küpsiseid ning suundusime botaanikaaeda uudistama. Kasvuhooned olid suured, mitmekesised, tasuta. Aia osa on ka üsna suur ning väga oravarohke. Me saime oravatega palju tuttavamaks: istusime pingil, et süüa, oravad tulid lähedale, aina lähemale, aina rohkem. Kokkuvõttes võis samal ajal korraga näha kuni nelja oravat. Ja mitte ainult näha... Üks orav otsustas, et ma olen tema lemmikpuu ning hakkas mööda minu säärt üles ronima. Ma ei osanud sellele kuidagi eriti reageerida, väga ootamatu käik tema poolt. Kinni ei soovinud ma ka teda püüda, kuigi ühe orava sabale tegin natuke pai küll. Oravad on botaanikaaias palju julgemad ja häbematumad kui pargis.
Kuigi ma olen siin juba tükk aega elanud, siis ega ma päris täpselt ei tea, mida peaks tegema, mida vaatama. Muuseumid olid laupäeva puhul ainult viieni lahti, seega valik langes kesklinna piirkonna uudistamise kasuks. Sõitsime metrooga, jalutasime jõe äärde ja ääres. Kui keegi arvab, et Tartus on sildu tihedalt, siis võrreldes siinsega, ei ole. Vähemalt sellel lõigul, kuhu me jõudsime, oli neid paarisaja meetri kohta umbes (loendamine ei ole nii lihtne!) 6.
Kesklinna laiad rahvarohked kaubatänavad, võimendusega tänavamuusikud, kenad majad. Me leidsime George'i väljaku, kuhu on püstitatud tähtsate tegelaste (nt James Watt, Walter Scott, Robert Burns, jne) kujud ning mis on täpselt Glasgow City Chambersi (raekoja) ees. Glasgowlastena tegime ringi ümber kõigi kujude ning kuna väljas hakkas pimenema ja jahenema, jõudsime üksmeelse lahenduseni, et õhtusöök soojas korteris on parim valik. Kartulipuder seenekastmega ning palju juttu ja naeru.
Kella üheksaks tagasi bussijaama ning naaberlinlased ära lubatud, et peagi ise neile külla jõuda.
Metroo päevapiletist sai küll peaaegu viimast võetud: 3.80 ja kokku 8 sõitu, igal korral vähemalt 4 peatust.
See on väga tore viis laupäeva veeta!
Aitäh.
1 kommentaar:
rõõm oli mõlemapoolne :D
Postita kommentaar