Nädal 5 ehk Integreeri, võta eksponent ja defineeri ümber

 Pühapäevad on head päevad. Hommikul saab sooja teki all ennast veel kerra vedada ja natuke kodutöid piiluda, hommikul on üllatavalt tore õppida. Pühapäevad on head ka siis, kui päeva maha ei saa magada.
Täispikkadest päevadest hakkan ma alles nüüd aru saama. Esmaspäeval oli esimene eksperimendiga praktikum füüsikas, minul oli see erisoojuste määramise peale põhiliselt. Üldiselt ei ole praktikum väga raske, kahekesi tehakse eksperimenti, vähemalt kaks juhendajat on ka ruumis, kellelt saab küsida (umbes 30 inimest on ühes ruumis). Eksperimendi osa oli kena, tulemused realistlikkuse piirides, ent alati küsitakse juurde ka teooriat. Ning see võib osutuda raskemaks. Sel nädalal oli siis vaja asendada, integreerida, eksponent võtta, konstandid ümber defineerida. Ja samal ajal ei nõuta loengus üldse integraale ning matemaatikas ei tule need ka sel poolaastal sisse. Ilmselt tuleb tabel üle vaadata, et hätta ei jääks, õnneks neid siiski natuke õpetati koolis, ilma selle taustata oleks raske.
Keemias me ei saa ise valida endale laboripartnerit, minu omaks on kanada tüdruk, keda keemia praktikum ei huvita, kes jäi üsna palju hiljaks, aga muidu pole tal viga midagi. Lihtsalt eksperimenti tegin ma üksi. Karboksüülhappe süntees estrist ja siis tuvastada, mis happega on tegemist ning missugune ester oli selle aluseks. Ei midagi väga keerulist, aga kui asju on vaja pikalt kuumutada ja jahutada, siis läheb praks pikale. Aine määramiseks kasutatakse sulamistemperatuurivahemikku. Selleks on masin, kus saab valida, kui kiiresti temperatuur tõuseb ning ava, kust saab vaadata, kas kristallid juba sulavad. Kõlab lihtsalt, aga täpse tulemuse jaoks tuleb seda teha kaks korda, et algul leida üldisem vahemik ning siis täpsem, masin aga jahtub palju kauem, kui soojeneb. Kolme tunniga saime me eksperimendi valmis, saagise arvutus jäi koduseks tööks, ma jäin ühele leedu tüdrukule veel appi sulamistemperatuuri määrama, sest tema tegi eksperimendi täiesti üksi. Siin käib asi väga kella järgi: kolm tundi läbi, labor peab tühi olema. 10 minutit viis läbi oli viimane piir, et põgeneda.
Füüsikas sain ma esimeses töös 80%, ühe vastuse parandasin viimasel hetkel ise valeks, sest sattusin küsimuse sõnastusest kontrollides segadusse, esimene idee on enamasti siiski õige, sellest tuleb rohkem kinni hoida. Matemaatika kohustusliku testi, mille läbimine on eelduseks teise aasta matemaatika õppimisele, sain ma esimese korraga tehtud ning ei pea enam reede pärastlõunal minema ülesandeid lahendama.
The Bourne Ultimatumil sain ma hõbedased šokolaadimedalid, sest mu lahendus oli küll hea, aga mitte päris nii täpne. Kahjuks oli selle põhjuseks taas minu tõlgendamine. Kui mul paluti vastust, mis on correct to one decimal point, siis minu tõlgendus oli, et see esimene komakoht peab olema täpne, edasi pole oluline, seega 0.29999 puhul oleks õige vastus olnud 2, 0.3 puhul 3. Tegelikult sooviti vastuse ümardamist selleni, mis tegi asja palju lihtsamaks ning millest ma ka alustasin, lihtsalt ma ei uskunud, et sellest piisab, järgmisel korral olen targem.
Homme on matemaatikas taas pisike töö, ülehomme keemias. Mul ei ole ühtegi nädalat, mil ei oleks pisikest tööd, mis nii pisike tegelikult ei olegi. Nii püütakse tagada, et kõik töötavad pidevalt kaasa ja saavad aru.
Täna käisin raamatukogus ning esimest korda ka laenutasin. Ma võtsin ingliskeelsed eesti luuletused, sest kuigi ülikoolil on vähemalt 5 eestikeelset raamatut, siis ma ei tundnud, et Bornhöhe või Kross oleks see, mida ma hetkel igatsen. Võib-olla varsti. Kaks pisikest riiulivahet on eesti kirjandusele, vähemalt kolmandik neist vene keeles. Käisin ka 11. korrusel, kus on imekena vaade linnale, sest raamatukogu asub künka otsas ning on ümbritsevatest hoonetest väga palju kõrgem ka muidu. Sinna satun ma kindlasti peagi tagasi.
Rattakiiver on mul olemas, väga täpses mõõdus, natuke väiksem ei mahuks pähe. Rattalukk on suhteliselt pisike, aga loodetavasti ulatub ikka kõikjale, kuhu tarvis. Sadulaga on ikka keerulised lood, sest rauasaega sai küll eelmise poldi ära, ent uus polt on natuke liiga lühike. Ikka tuleb kusagilt uus hankida.
Päevad on vahelduvalt päikselised ja vihmased, vihmasel ajal on hommikul ja öösel soojem, muidu langeb vahel väga 0 kanti. Täna on päev otsa sadanud, vahel rohkem, vahel vähem.
Sügis on ilus, inimesed on toredad, aga kusagil on tõesti unistuste maa, mis näib kaugelt veel võluvamana. Paratamatus ilmselt, sest seal on asjad, mida endaga kaasa võtta ei saa. Hetkel on vaid Kodu südames.