Õppejõud on oma tööle väga pühendunud. Kui ma 3. korda kirjutasin, et praktikumimaterjale kätte saada, siis kui eelmisel korral sain ma need 00.30, siis seekord 05.30. Ja kell 9 oli meil temaga loeng. Ta ei tundunud väga puhanud: näitepildumised muutusid ohtlikuks ning meetreid tähistati s'iga.
Halloween jäi meie poolt tähistamata, aga selle aja ümbruses võis näha väga veidralt riietatud inimesi ning õhtul kuulda kahtlast kisa.
Reedel oli tähtis päev. Pärast kooli otsida natuke jõudu ning siis minna taas suurde poodi. Peaaegu kaks tundi läks kokku. Poest tagasi tulles tuli mulle vastu mu algebra lektor, naeratas ja ütles tere. Tundub, et päris tundmatu nägu loengus ma ei ole.
Siis algas tähtis osa: koogi tegemine. Ja mitte tavalise, vaid mitmekihilise. Poes oli väga raske leida mõistlikke koostisaineid, aga kuna ma valisin ka retsepti väga... omapärase, siis pole imestada, kui tulemus oli ka eripärane.
Eesmärgiks oli teha kihiline moosikihi ja mitme kreemikihiga kook. Midagi sellist tuligi, aga mõned teadmised edaspidiseks:
- majoneesipõhjaga koogil on eripärane majoneesi maitse juures
- cottage cheese on kodujuust, kohupiima pole õnnestunud tuvastada
- vahukoort saab vispliga ka edukalt teha
Majoneesipõhi pidi asendama biskviiti, sest mina ei julgenud võtta ette munade vispeldamist kõvaks vahuks, aga tundub, et tuleb otsida hea taktika või parem biskviidiaseaine. Kook oli küll söödav ja paksu kreemikihi ja moosi ning kattega täitsa maitsev.
Kooki oli vaja kindla põhjusega. Põhjus oli laupäevane retk pealinna ning võimalus tähistada peagi saabuvat sünnipäeva.
Laupäeva hommik oli unine, hommikusöök voodis ning siis metrooga bussijaama ning tunni ja veerandi pärast olimegi pealinnas. Edinburghi eeslinnad ei tundunud Glasgow omadest väga erinevad, siis kesklinna osa oli imeilus ning ühtlaselt ilus, lisaks veel loss ja künkad. Ilmaga oli meil ka vedanud. Jalutasime natuke ringi, vaatasime Edinburghi ülikooli hooneid (meil on ilusamad ilusamad ja koledamad koledamad), siis läksime Šotimaa Rahvusmuuseumi vaatama. Uudistasime ka raamatukogu ees, mis tundub sellise keskmise kõrgusega hoonena, aga lähemale minnes selgub, et see läheb vähemalt neli korrust veel alla, enne kui järgmise tasandi maapind tuleb. Mitmetasandiline linn.
Edinburghi ülikooli ühiselamud on väga mõnusad, üldse mitte tornelamud või eestilikud kortermajad, šotilikud kortermajad hoopis. Palju kooki, juttu, istumist ja pirukategu, kuni selgus, et aeg on õppinud lendama ja künka vallutamiseks valges tuleb minema hakata. Ühe pikendava lõikamisega jõudsimegi Arthur's Seati jalami juurde. Edasi oli üles mööda trepisarnast kivirada. Üsna järsult ronis, aga üles me saime. Üsna täpselt päikeseloojangu ajaks. Saime näha merd, kaugemaid künkaid, suurt linna, lähemaid künkaid, tiiki ning seda kõike päikeseloojanguvalgusega.
Alla roninud, käisime luiki vaatamas ning kiire pimenemise tõttu juba täiesti pimedas saime jalutada ümber künka tagasi sooja tee ja piruka juurde. Pealinna kokakunst väärib väga kiitmist, sest nii singi-juustu pirukas kui ka hilisem õunakeeks maitsesid imehästi.
Sealsel ülikoolil on hooned mitmes kohas ning uuem piirkond asub linnaservale lähemal ning ka seal tegime me tiiru. Sealne füüsikute hoone on näiteks nimetatud James Clerk Maxwelli järgi, meie oma on Lord Kelvini järgi.
Ja õhtul saadeti meid kenasti bussi peale ning öine kiirtee, kus vastassuunavööndis oli toimunud mingi õnnetus, sest seal oli väga palju vilkuritega autosid, ning üsna pea tuttav bussijaam.
Täna sai kaua magada, hommikuputru mustsõstramoosiga süüa, ülesandeid lahendada ning pimedas natuke jalutamas käia. Ja nii saabki nädal ruttu mööda. Nagu calculuse lektor küsib igal kolmapäeval (tema nädala esimene loeng meiega), kuidas nädalavahetus möödus. Kolmapäeva viimaseks loenguks on 2/3 nädala koolitunde enamasti möödas...
Edinburghi kindlus |
1 kommentaar:
Proovi ricottat kohupiima asendajana, vaevalt sa päris meie kohupiima sealt leiad;)
Postita kommentaar