Tere, talvine sünnipäev!

Lilleline lumine sünnipäevahommik Edinburghis

Tere, kevad!

Rattahooaeg veebruaris

Lumi püsima? Mis lumi? Juba samaks õhtuks oli lumi läinud ja väljas 7 kraadi sooja.
Kool on väsitav. Matemaatikas on diferentsiaalvõrrandid ning need nõuavad tähelepanu ja päheõppimist. Vähemalt hetkel, mil me õpime järjest lahendusvõtteid.
Alates neljapäevast on mul ka päris oma sulepea. Mis ei takista edasist laenamist, sest kalligraafiaots on ikka põnevam.
Reedel oli mul soov saada väikevend telefonis kätte, et õnne soovida. Kui raske see tänapäeval ikka olla saab? Liigagi. 4 korral tema telefonile, alati väljas. Emme ega issi ka vastu ei võtnud. Lõpuks siiski läks vennalt vennale telefonikõne läbi.
Toreda uudisena sain teada, et pakiteade jõudis Eestis kohale. Ma jõudsin juba häiritud olla, et mu pakk kaotati ära, sest samal ajal üsna sarnane pakk samasse linna jõudis kohale 4 tööpäeva võrra varem. Õnneks siiski tundub, et jõudis kohale, mitte küll päris õigel ajal, aga vähemalt ei pea minema postkontoritest uurima, kuhu pakk on jäänud. Postiga asjade saatmine ei ole kindlasti tavaline, aga muid variante väga pole. Vahel lihtsalt on vaja, et mõned asjad liiguksid.
Pühapäeval avasime rattahooaja. Valisime rattatee, mis suundus peagi kanali äärde ja mis oleks piisavalt pika sõidu korral viinud välja Loch Lomondini. Nii kaugele me ei sõitnud. Sõitsime väga pika ja kõrge sillani, sealt keerasime tagasi. Kokku oli teekond umbes 32km, aga viimased 5km olid kõige pikemad üldse. Umbes pool aastat ei olnud ma rattaga üle paari kilomeetri järjest sõitnud, nüüd tuli jalgadele see ebameeldiva üllatusena, et kõige lõpus tuleb veel tõusudest üles saada. Väga väsitav sõit, aga ilm oli üliilus (+9 ja päike) ning luiged ja pardid ujusid kanalil, linnulaulu kostis kõikjalt, inimesed rajal olid ülisõbralikud ehk ratturid tervitasid ja koertega jalutajad kutsusid oma koerad kõrvale või vähemalt ütlesid, et nad on sõbralikud.

Phenomenon!

Meil algas kursuse teine pool taas oma armsa class headiga, kelle huumorist me olimegi puudust tundnud. Esimese loengu alguses oli see video. Pärast seda meie ümisesime ja tema ütles phenomenon.
Täna sadas lund. Palju (siinse standardi järgi ehk mitu tundi ja valge kiht jäi isegi näha). Tore, kui see natuke püsiks.

Kvargitort

Kaneelisaiad, millest kunagi varem juttu oli

Kvargitort

Kvargitort on lopergune rulltort. Rulltordil peaks olema rohkem keerde ja õhem biskviit, aga ma süüdistan ahjuplaati, kui keegi sellele osutama hakkab.

Lihapirukaid küpsetasime me ka, aga need said nii ruttu otsa, et ühtegi pilti ei ole. Söögi viga.

P.S. Kvargitort on nime saanud seal sisalduva quark'i järgi. Kohupiima asendamiseks proovisin, rohke suhkruga sobib magusasse kooki ka.

Oleme spinnid

"Pretend you are a spin." Kuidas õppida magnetismi spinnitasandil. Näitlikult muidugi. (Ajad väljasirutatud parema käe nimetissõrma püsti, hakkad ringe tegema, algul täpselt samamoodi kui inimene su paremal, hiljem 90kraadi nihkes.)
Ruumala on negatiivne. Kahel katsel. Võib-olla peaks uskuma?
Siin oli lumeäike. Eesti keeles pole mul aimugi, kuidas õige tõlge, on aga siin riigis on see thundersnow. Lund oli näha, torm oli, aga äikest mina tähele ei pannud. The Guardian kirjutab sellest nähtusest natuke täpsemalt.
Abitus.

Vea viga otsides

3,5 tundi füüsikapraksi, lõpparvutusest selgus, et viga on suurem kui vastus. Vaene hindaja, 6lk teksti (oli 8, 2 tõmbasin maha).
Homme tõotab tulle väga tore päev. Või vähemalt õhtu, kui päeval peaks mingeid vastuväiteid olema. Vähemalt ühe, heal juhul kaks sõpra saan külla. Retsepti püüdsin ka inglise keelde panna, kiirelt ja kohmakalt, aga juba lugedes ja pilti vaadates leiti, et asi on proovimist väärt.
Homset oodates.
Hommikul sadas vihma ja puhus väga kõva tuul.
Ennelõunal sadas horisontaalselt rahet.
Pärastlõunal säras päike taevas, väga õrnalt tibutas.
Õhtu on hommiku nägu.

Riktiga kanelbullarna

Esmaspäevane füüsikapraks oli väga... omapärane ja üsna kohutav. Me veetsime "lõbusad" 3 tundi sagedusi otsides, häirivaid sagedusi kuulates, Tambovi konstandi abil saime tulemused, aga ilmselt hinne võrratu ei tule.
Keemiapraks see-eest oli kogu raha väärt. Pürotehnika ehk paar toredat kiiret ja säravat reaktsiooni. Pärast pidi küll natuke hindamist ootama, aga kui praksi saime kolmekesi teha tavalise paaristöö asemel, siis juttu saime viiekesi ajada. Enamasti sellist aega ei jää.
Tõsised kurvad uudised ei ole minu rida, kui ma nendega toime pean tulema, siis algul ei tule, mingi aja pärast leian tegevuse, kuhu ma tundideks saan jääda. Tänane põgenemistegevus oli kaneelisaiade tegemine. Mul pole kunagi nii pehmed saiad välja tulnud! Võib-olla see selgitab, miks rootslased kaneelisaiu jumaldavad. Ma võtsin rootsikeelse retsepti, mida natuke kohendasin. Seda retsepti ma ära unustada ei taha. (Ettevaatust, kes ei soovi kokandusblogi lugeda, näeme hiljem!)

Kaneelisaiakesed (48tk)
Tainas:
 21g kuivpärmi (3x7g pakid)
5dl käesooja piima
1,5dl suhkrut
15dl nisujahu
125g toasooja võid
natuke soola
Täidis:
2-3dl suhkrut
palju kaneeli
100g võid sulatatult
Pintseldamiseks:
1 muna

Valmistamine:
Lahustada pärm piimas suhkru ja soolaga, segada ühtlaseks ning lisada jahu, lõpus on lihtsam hoopis sõtkuda. Kõige viimasena segada sisse pehme või. (u 20 sekundit mikrolaineahju, rohkemaga sulab ära!) Lasta vähemalt 30min kerkida (u kahekordseks).
Panna ahi sooja 220 kraadi juurde (retsept soovitab 250).
Jagada tainas kaheks. Rullida üks osa õhukeseks ristkülikuks, katta sulavõiga, peale puistata kaneelisuhkru segu. Keerata toruks, lahtine serv üle pigistada. Lõigata 1-2cm paksused viilud, asetada küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile. Võimalusel lasta veel kuni pool tundi kerkida. Enne küpsetamist pintseldada lahtiklopitud munaga. Teise poolega tainast teha samamoodi.
Saiad küpsevad ahju keskel 8-12 minutit.

Mõõdetud sokid

Sokkide ostmisel tuleb olla väga ettevaatlik, üks suurus kõigile ei ole väga paljulubav, kuid oli tol hetkel ainus valik. Kui need enne pesu veel läksid jalga, siis pärast esimest pesu ei ole olukord just paljulubav...

Pilt on üsna vana ning mina ei oska enda fotokaga pimedas ilusaid pilte saada, tegelikkuses oli see maagilisem, kuid ma avastasin, et sel puul on tore kuju ikkagi.

Nädalavahetused ongi selleks, et proovida teha kartulipannkooke, avastada, et uus mikser levitab igal kasutamisel kärsahaisu ning Postimehe pealeht ingliskeelsena leida. Eestis on olukord ikka stabiilne?

Kui keegi palub ruumi teha, siis vastake, et üks hetk, Universum paisub, kohe on rohkem ruumi.

Talv Šotimaal

Siinsed inimesed kardavad vist talve:
kurdavad, kui külm on igal pool.
Ent kui hommikuti kõnnitee on valge,
selle peale puistatud on kõigest sool.