esmaspäev, 23. november 2009

Laulude sõnu

I'm coming up only to hold you under
I'm coming up only to show you wrong
And to know you is hard and we wonder
To know you all wrong, we were
I took a walk outside to think about my life and what it means
I heard a voice I made a choice I'll be everything I could be
Death said "Ready, you might go, you never know how.."
Upsetting I know, I'm here to let you down
Something's waiting for you around the corner it's true..
Death said "You might go, you never know who..."
I wasted time, I faced my crime, I went too long not caring
The oxygen I'm taking in, I'm taking seriously
Imagine if we never lied
Imagine if we never tried
To be something we're not

We forgot how it feels
To be tight
To be close
To be real
And I miss you
And I wish you were here
I stopped breathing
When you said you don't care anymore
So is it goodbye?
Is it time to set you free?
Is it time to let it fly?
Is it time to let it bleed
You're gonna find someone new
I really hope you do
'Cause I love you
And the sun will come on thru,
It's gonna shine for you
'Cause I adore you

Aeg ei ole konstantne

Kuidagi saaks ilmselt aja liikumise kiirust muuta, aga kui hetkel läheb aeg liiga ruttu, kas siis hakkaks see venima? Võrdeline aeg on relatiivne. Inimese poolt tajutavalt vähemalt. Aga tegelikult ei muuda see hetkel midagi.
Neljapäeval oli kooliolümpiaad füüsikas. Miks ma igal pool läbi kukun? Kas ma tõesti ei oska midagi? Või on asi milleski muus? Aga kuna see on tõenäosusteooria ja juhuste rakendumine, ei saa ma ju kurta. Ma ise ei keera asja enda kasuks.
Reedel ma kooli ei läinud. Lõunakeskuse juurdeehitise vaatasin üle. Ja isegi leidsin endale kleidi, millega peaaegu vist kõlbaks ballile minna. See ei ole kohe kindlasti ballikleit, aga mina ei ole süüdi, et sellist ballikleiti, mida mina oleks nõus selga panema, müügil ei ole. Kui peaaegu põlvini kleit on etiketiga ümardatult kooskõlas, siis ma riietuse pärast rohkem pead ei vaeva, sest see on minu nõrgem külg...Kuigi..Võrreldes millega. Võrreldes tantsimisega ilmselt mitte, sest see on ka minu nõrk külg. Aga eks siis tuleb õppida.
Õhtul läksime sünnipäevale. Bemmiga ja mina roolis. Ma kahtlustasin algul, et sellel autol ei olegi tulesid, sest valgustatus oli nii kohutav. Kui teised nägid paarikümne meetri suusrust valguslaiku, siis mina vaevu paari meetrist. Lihtsalt tuled ei valgustanud. Kaugtuledega oli aga kõik ok. Ja siis veel ööakadeemiale. Seda küll vaid 3 tunniks, aga minu valik ja oleks saanud ka hullemini valida.
Laupäeval oli geograafia, mille tulemust ma ei tea, aga tean, et see oli üsna nõrk. Elame üle. Ma tean riike, lippe ja pealinnu vähemalt mõistlikult. H20 sünnipäeva tähistamine oli korralikult ette võetud. Bussis inimesed laulma, bussipeatuses suur plakat, kinnisilmi retk raekoja platsi ning seal tooliga ülestõstmised. Õhtul kahe koeraga noortekeskusesse sattuda, psühholoogi ja reisile sinuga mängida. Koeraga Grepis käia.
Pühapäev möödus põhiliselt Tallinn-Tartu teel või Tallinnas. Tallinn on suur ja kõle. See ei ole üldse samasugune kui Tartu. Kuigi neil seal on meri. See võiks siin ka olla. Ma käisin Koplis panga servalt merd vaatamas pimedas. Mere vaatamine on nii turvaline ja rahulik kuidagi. Juubel, mille pärast me käisime üldse oli ka üsna tore. Kuigi millegi alt läbironimine oli kummaline. Samas seletada vanasõnu ilma sõnadeta..Minu eriala. Seda on nii palju saanud harjutada ning ma sain seletada:D Ning minust saadi väga kiiresti aru. Ja komme ka pärast äraarvamist suud mitte lahti teha on ka külge jäänud. Ainult hüplemisega väljendatud emotsioonid ongi need head emotsioonid.
Mingi poole ühe paiku koju ning siis natuke õppimist ja magama. Hetkel me peaks õppima muusika tööks, aga kuna ma olen suutnud oma töövihiku kuhugi ära kaotada, siis ma vaatsin konspekti üle, aga eks koolis saab õppida. Ma loodan, et see on koolis. Võiks olla. Peaks olema. Ja kui ei ole, on väääääga suur jama. Seega, et ennast mitte närvi ajada eeldan ma hetkel, et see on kusagil koolis. Ma ju ei laenanud seda kellelegi või mis?

kolmapäev, 18. november 2009

återvändsgränd

Hur kan jag tro du är rätt när jag kan inte kontrollera?
Ilmselt ei saagi uskuda, aga ma võian proovida mõelda. Mulle meeldivad inimesed, kes teavad maailmast palju asju. See oli nagu vanasti, kui pidi teadma kõike ise. Minu jaoks on oluline, et üldteadmised oleksid laiad, sest see teeb suhtluse ja teemaarenduse palju lihtsamaks.
Avslutar världen i tvåtusentolv?
Nej..Jag tror inte det.
Aga ma sain täna palju huvitavat teada Egiptusest, püramiididest, astronoomiast, hüperruumist.
Isegi kui maailm lõppeks ega mina ennast häirida ei laseks. Las ta siis lõppeb.

teisipäev, 17. november 2009

Jag är ingen prinsessa

Kui jalad lähevad iga kord pärast tantsimist villi
Kui muusikas on tulekul kontrolltöö
Kui kirjanduses on vaja teha võrdlus
Kui kõik võistlused on läbikukkumised
Kui 24h peävas on liiga vähe
Kui inimesed ei ole üheti mõistetavad
Kui ma loodan liiga palju
Kui ma ei saa sellega hakkama
Kui ma olen rampväsinud
Kui ma nii tahan näha sõpru
Kui parimad päevad on kas möödas või kaugel ees
Peab millegi najal ennast ikkagi püsti hoidma. Sest pikali on valus kukkuda.
Ma pean sellega hakkama saama, mis hetkel toimub, sest kui asi on nii hull, et enam hullemaks minna ei saa, läheb ta ikkagi hullemaks.
Seega ainult...Lõuad pidada ja edasi teenida.

Hur kan det vara fel när det framstår så rätt för mig?
Hur kan jag uppföra mig när jag kan inte ha vad jag vill mycket?

esmaspäev, 16. november 2009

Maailmavaade

Millest sõltub ikkagi see, millesse ma usun, mida ma tunnetan ning missugused on minu väärtushinnangud? Ma tunnetan asju nagu kõik teised. Need samad meeled, võib-olla natuke vähem tähelepanelikult, võib-olla just tähelepanelikumalt. Aga millesse ma usun. Ma ei usu otseselt millessegi, mida peaks usu nime alla panema. Ma ei usu jumalasse, aga ma ei usu ju otseselt ka selle puudumisele, järelikult ma loen ennest ateistiks selle mööndusega, et kui ma oma maailmas avastan midagi uut ja olulist, mida ma seni ei ole arvestanud, ei teki mul suuri vastuolusid otsustamisega. Minu väärtushinnangud on kujunenud nende tegurite mõjul, mis mind on 16 aastat siin maailmas mõjutanud, sest eelmistesse ja järgnevatesse eludesse ma ju ka ei usu. Seega on kõik kinni minu enda peas. Ma kuulsin täna üht huvitavat loengut, mis rääkis pikalt ka sellest, missugune on õige maailmavaade. Ja et selleni jõuda tuleb lugeda, aga mitte seda, mida stampharidus ette annab vaid muid asju. Ma olen skeptiline selle suhtes, et me ei peaks lugema seda, mis on hetkel haridusprogrammis. Sest maailma avardamise mõttes on oluline lugeda erinevaid teoseid. Ning ma ei saa võtta kellegi poolt õigeks määratud maailmavaadet ikkagi tõena enne, kui ma olen ise sinna jõudnud. Järelikult ei ole kasu sellest, kui mulle ka räägitakse, mis õige maailmavaade on. Ja kuna minul puuduvad hetkel veel paljud väga olulised pilditükid ei ole mu maailmavaade veel sajaprotsendiliselt kinnitunud. Ja ateist on noorena minu meelest kõige õigem või õigemini eksimisvabam tee, sest kuna mul puuduvad tõestusmaterjalid, ei kaldu ma kuhugi ning siis on lihtsam elada selle loogika järgi, et jumalat ei ole. Inimese saatus on ka keeruline küsimus, mida on uuritud põhjalikult ning leitud nii ja teisiti. Mina arvan, et ei saa olla olemas saatust, mis ütleb täpselt, mis toimuma hakkab. Ikkagi on kõik järeldused ja tagajärjed. Kui ma otsin oma maailmavaadet, siis on mul vähemalt kerge määratleda, mida ma teada soovin. Ja see, kas unistuste kirja panemine aitab neid toimima on tõesti kinni meie alateadvuses. Aga see ei tähenda, et kirjutamine oleks ainus viis midagi toimuma panna. Mõtteenergia on midagi minu jaoks hetkel füüsiliselt seletamatut, kuid seda on võimalik uskuda ja tunnetada isegi mingil määral. Lihtsalt maailm on nii mitmekihiline ja -nurgeline, et ühtset vaadet igalt poolt on raske kujundada. Ja süsteemid, mis toimivad inimestepõhiselt, on ju vajalikud. Nagu diktaatorlik riigikord vajab, et inimesed täidaks käsku, vajab ka sõjavägi kuulekust. Kaitsesüsteem toimib inimese enda hüvanguks, aga seal ei saa valitseda demokraatia sarnaselt praeguse vaba ühiskonnaga. Ja tegelikult ongi kriisiolukorras vaja ka käske. Mitte et ma tahaks alahinnata inimeste mõtlemisoskust, kuid käsutäitmisoskus on minu meelest siiski vaja omandada ning seda kasutada oma mõistusega küll koos, kuid on kohti ja olukordi, kus liigne mõtlemine viib hävinguni.

Jag är bäst jag i världen eller hur?

pühapäev, 15. november 2009

Håll käfter!

Nädal kooli jälle möödas. Kool on sõltuvalt nädalast lihtne või tohutult väsitav. Kuna see nädal oli lihtne, tuleb järgmine tappev - homme on keemiaolümpiaad ja mälumäng, neljapäeval füüsikaolümpiaad ja tõlkevõistlus (kui ma ikka julgen sinna minna) ning laupäeval on geograafia piirkonnavoor. Ja tegelikult oleks reedel mu klassi ööakadeemia ka veel. Mõni nädal lihtsalt on kirjeldatav ühe sõnaga - overbooked. Aga äkki ma saan hakkama? Kui ma saaks füüsikaolümpiaadil ülivõimsa tulemuse, saaks ma arvestusest ära. Aga seda ei või isegi unistada, sest ma ei saa teatud osadega läbi. Aga kui nüüd järgmine nädal ka üle elada, võiks lihtsamaks minna.
Tantsukursused on masendavad ja ball on vähem kui 3 nädala pärast. Ja ma lähen, sest ma nii tahan näha balli. Ma ei ole kunagi ühelgi käinud. Aga tantsimises on ilmselged arengud, aga need jäävad ikkagi alla igasugust arvestust. Ja täna ma avastasin, et kuna mul on üldse 2 kleiti siis oi- kumbki ei sobi ballile ehk kust leida endale kleit...
Ja viinaga immutatud(loe: uputatud) kooki ma ei armasta.
Ning kaelalahast oskan ma paigaldada.
Ja rahulikkus on tohutult kasulik.

Jag älskar inte dig medan jag älskar dig igår men jag hattar att jag älskar dig så mycket.

esmaspäev, 9. november 2009

Mardipäev

Ma käisin täna marti jooksmas. Päriselt ka. Mina, Helen, Sander ja Indrek. Me olime "suured" mardid, aga me saime palju kommi:D 3 kotitäit kokku. Swedbank andis teed ja pastakaid, Londoni hotell andis kausitäie komme, ühes peres võisime kartuleid võtta. Esimesest kohast anti kaks pudelit õlut ning kiirnuudlid. Armas. Aga kooke ja rullbiskviite on tore saada. Ning see ei ole oluline, et ma ei tea laulude sõnu ning et meie keskmine pikkus oli 179 kanti. Põhiline oli see, et inimestel oli ikkagi hea meel marte näha, kuigi need tundusid ilmselt üsna harjumatud kaheksa-aastaste seas. Aga ikkagi. Nüüd saab komme mugida ja õuna närida.

pühapäev, 8. november 2009

Matemaatika, keemia ja elu

Reedene päev algas paljutõotavalt. Hommikul veerand üheksa bussiga Haanja poole ning alates kella 10 kokku 3 erinevat loengut ja ülesandeid. Hmm..Ma õppisin uue kaardimängu ära. Aga LUMI oli maas. Seega kui mina, Lotta ja Angela hakkasime ära minema ming pidime jalutama umbes pool tundi Kurgjärvelt Haanjasse oli see nagu talvemuinasjutt. Lumine mets, künkad, hakkab hämarduma. Õhtul kella poole seitsme paiku jõudsime bussiga Tartusse. Ma läksin näiteringi ning sain isegi ühes etüüdis osaleda. Näitering oli koos keskmise rühmaga ning arusaadav miks. Mina jõudsin poole pealt ja olin oma vanuserühma 3. Kui näitekas läbi, sai õues lumesõda tehtud. Vääga mõnus ja kuigi oli märg ja külm ka vahepeal (ilmselgelt on kaelusest hea lund sisse toppida). Mingi aeg hanikisime kilekotid ja Kassitoomele kelgutama. See oli lõbus. Rongi ja eraldi ja selili lihtsalt ja veeredes ja teisi kaasa tõmamtes ja alla libisedes ja lumememme tehes ja sellega allasõitu pildistades. Läbiligunenutena käisime Grepis soojenemas.

Laupäeval oli keemia lahtine võistlus. See oli kerge läbikukkumine, sest ma ei õppinud selleks ja ilmselgelt ei olnud ka reedel mahti midagi üle vaadata. Aga pärast seda sai maale sõidetud. Issi pidas sünnipäeva. Mõnus oli metsas jalutada ja nautke ära eksida, aga jalaälgede järgi oli tagasitee leidmine üsna võimalik.

Täna vedasin ma üht vennakest lasteaiakaaslase sünnipeävale ning pärast seda läksin linna. Natuke jalutamist ja jutuajamist (mõtteline tagurpidisalto:D) ning Lilles käimist. Hiljem läksin ma Intsuga Suudlevatesse tudengitesse sööma. Mnjah söömisest oli asi vahepeal kaugel. PS Ma ei anna sulle seda kirjutatud sõnumit veel andeks! Ma pean tagasi tegema.

neljapäev, 5. november 2009

Kokkuvõte sügisest

Ja ma ei ole kirjutanud midagi.
Väga lohakas minust. Aga juhtunud on niii palju asju lihtsalt, et elu elada ja seda üles märkida on vahel võimatu samaaegselt teha. Aga ma pean endale vähemalt kirja panema, mis on toimunud kogu esimese veerandi, vaheaaja ja muu aja sees.

August

* heategevuskontsert + tutvumine Intsuga
* ujumine ja öine Tartu
* muumiõhtu ja koraan
* Linnadžungel + sibul
* marjonettnukk & okassiga
September
* esimene koolipäev
* tarkusepäev + enese linnas välja elamine
* Lille maja ja L
* Kuum Tass ja kook
* näitering
* Soo, Rem ja muud tutvused
* kaarsild
* kokteilid ja ingver
* a little bit & kvargid + anti&mitte
Oktoober
* Kuum Tass ja sool ja pipar
* prantsuse keel ja ülikool
* uisutamine
* esimene arvestustenädal
* noorteTV
* Raadil käik + koopad
* lehesõjad
* näiteringi etenduse ahistav astronoom
* head hinded (6x 5, 1x 4+, 1x 5+)
* Balti tee treening.. ma sain punkte!!!
* ballieelsed tantsukursused
* saun + alias + Eesti mälumäng
* "Olemise talumatu kergus"
* maal kuuri ehitus
* usalduse purunemine
* oluline kiri - juhuslikkus, sõprus & sõnad

Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast,
kes sa oled,
vaid seepärast,
kes mina sinu seltsis olen.
Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast,
kuhu sa oled jõudnud,
vaid ka seepärast,
kuhu mina sinuga jõudnud olen.
Ma armastan sind seepärast,
et sa oled teinud rohkem kui mistahes õpetus,
et mind paremaks muuta,
ja sa oled teinud rohkem
kui mistahes saatus,
et mind õnnelikuks muuta.
Sa oled teinud seda ainsagi puudutuseta,
ainsagi sõnata, ainsagi viipeta.
Sa oled teinud seda, olles sina ise.
Võib-olla sõbraks olemine just seda tähendabki.


November
* üllatuspidu
* kiri
* noolemängud!

Ja homme on matemaatikalaager. Elagu mata. Mulle meeldivad teatud ülesanded. Kõige lihtsamad on rea jätkamised numbritega. Need lihtsalt on alati õiged. Peaaegu õiged vähemalt. Muidu on katastroof. Nagu pea ei töötaks õigesti. Aga ma loodan keemias andekam olla. Olen ma jee... Aga kui ei proovi ei saa midagi. Eks ma proovin, katsetan ja äkki olen ka mina milleski andekas. Vaevalt muidugi, aga ma vaimustun vähemalt kergesti ning siis saan korraga väga palju uusi asju teada. Mulle tundub nii vähemalt.
Aga positiivse arengu poole pealt on kindlasti rootsi keel. Mulle nii meeldib, et keelt on 5 tundi nädalas. Siis tekib tunne, et midagi jääb külge ka.