teisipäev, 30. märts 2010

esmaspäev, 29. märts 2010

Ristikheinasaar

Neljapäeval startisime Riiga ning käisime enne lennujaama suundumist Lidos söömas. Lennujaamas muidugi varuga kohal ning siis sai aega parajaks teha. Mina käisin lastele mõeldud mänguväljakul mängimas. Natukene, aga tore oli vähemalt. Liiga vara tahtsime me ronida lennukile lähemale ning mugavate toolide juurest suundusime metalltoolidele, mis ei olnud üldse nii head. Lugeda ja muusikat kuulata ning telefoniga mängida, kuni algas peale minek. Lennuk läks õhtul 11 paiku ning pool üks olime Iirimaal. Seda siiski mitte tänu reaktiivlennukile, vaid ajavahele.

Võtsime takso ning mustanahaline laulev taksojuht viis meid hosteli juurde. Hostel oli muidugi lukus ning siis me helistasime, et kas sisse saab. Ikka sai, aga natuke läks aega ning selle aja jooksul jalutasid mööda baarist väljunud noored, kes arvasid, et neist on tohutult abi, kui nad seletavad, et tehke uks lahti ning vajutage nuppu ning siis konstateerisid fakti, et oi, lukus on. Saime korteri moodi elamise - magamistuba, elutuba köögiga ning vannituba. Hommikul sai oldud kellade mittekeeramise tõttu väga varajane ning selle tõttu sain mina olla läpakaga netis, kuna ma ei tahtnud uuesti magama minna. Ööbimise juurde kuulus ka tasuta hommikusöök, millele juurde makstes sai erilisema hommikusöögi. See oli jubedus. Tavalisel ei olnud väga hullugi - saia ja croissanti, aga lisaraha hommikusöök oli jubedus. Toidupoes tiir käidud, läksime autot rendifirmast võtma. See ei olnud hea auto. See liikus, aga sellel oli väga tugev värinaalarm roolil ning rool kiskus vasakule. Vasakpoolses liikluses turistide poolt ilmselt ära keeratud. Kõik oli roheline ja lilleline. Nartsisse oli tohutult ning raadios räägiti nartsissipäevast.

Esimene loss, mida me otsida tahtsime oli kaardil vaatamisväärsuste all olemas, aga päriselt me seda ei leidnud. Ringteel sai paari tiiruga GPS segaseks aetud ning edasi sõidetud ring kitsal väiksel teel, mis kuhugi põnevasse kohta ei viinud, aga tee oli põnev. Suundusime Blarney lossi vaatama ning ma olin piisavalt segane, et puudutada huultega ka kivi, mis legendide järgi annab kõneosavust;) Loss oli ilus, kuigi lagunenud natuke. Palmid ja männid kasvasid kõrvuti. Golfi hoovus on ikka võimas. Ma olen nüüd ookeani ääres käinud. See on iluuuus. Päikeseloojangueelne rannik, sädelev ning sillerdav vesi ning tuul. Öösel jõudsime Galwaysse ning hostel, kus oli ööbimine asus täpselt baari kohal. Oli reede õhtu.

Hommikul käisime natuke poodides ning suundusime siis GPSsiga tülitsedes Moheri kaljude poole. Kuidas maa saab läbi ning üle saja meetri rannik lõppeb järsult vette - selle vastu on pankrannikul raske saada. Teel kaljudele külastasime üht vana kloostrit, mis oli küll lagunenud, kuid mille surnuaeda kasutatakse siiani. Ma sain ka natuke olla roolis ning nüüd ma saan öelda, et olen sõitnud valel pool teed vale rooliga, kuigi tee oli kitsas ning väga vahet ei olnud, kus servas sõita, kuna keskel oli vaja püsida. Teed on autolaiused ning kahesuunalised kiirusepiiranguga 80km/h tavaliselt. Laiemad ehk 2 auto laiused on 100km/h. Pärast kaljusid sõitsime Dublinisse tagasi. Teel oli näha mitut vikerkaart. Hostelis sain mina netti ning õhtul läksime baari ning proovisime kohalikku õlut. Mulle ei maitse õlu ka siis, kui see on Guiness. Pitsalõik söögiks ning mul õnnestus pärast šampooni puudumisel pea seebiga ära pesta.

Hommikul kella keeramise tõttu oleks pidanud olema segadus, aga kuna minu telefon oli autos, siis mina ei vaadanud kella ja kuidagi kõik klappis, et me saime süüa - põhiliselt sai, aga ka muffin (väga ebasaialik ma tean). Kogu pühapäev möödus Dublinis poodides, jalutades, rahakotte tagastades. Ma ei oska endale riideid osta, aga ma ei ole ju süüdi, kui neil ei ole ilusaid asju, mille peale tekiks tunne, et mul on seda vaja. Õhtul vaatasime ära kaarsillale pildil sarnaneva silla, mis ei sarnane kaarsillale. Lennujaama minnes oli teetööde tõttu paar lisatiiru vajalikud ning teel kohtusime jänesega. Lennujaamas olid kõik asjad kinni ning me veetsime 4-5h lihtsalt - mina lugedes põhiliselt(raha ja raamatut). Lennuk startis 01.15 ning kella 6 paiku olime Riias. Start Tartusse ning ma jõudsin kooli 4. tunniks. Ning ma läksin kooli. Valga Statoil päästis mind. Kakao ja hot dog äratavad üles. Koolis ma suutsin olla erksam kui mitmed ning kuigi ma ei ole maganud alates pühapäeva hommikust, siis ma ei ole ka väga väsinud. Üleväsimuse puhul läheb uinutav väsimus kiiresti mööda.

laupäev, 27. märts 2010

@Dublin

Tähelepanekud saarelt:
- nad sõidavadki valel pool teed
- pedaalid on autol õiget pidi
- ma olen sõitnud vasakpoolse liiklusega riigis:D
- lambaid on palju
- laigulisi hobuseid ja lehmi on ka palju
- ookeani vesi on külm
- kiviaiad ja kiviehitised on kõikjal
- tee ääred, karjamaad, suvalised alad - kõik on aiaga piiratud
- teede laius on natuke väiksem kui autolaius (kahesuunaline 80km/h tee)
- mäed on ilusad
- metsa ei ole (mõnes kohas natuke on ka ikka)
- kõik kuulsad asjad on lagunenud
- kui 3 riigis kuulda Black Eyed Peas - Meet Me Halfway siis see jääb kummitama
- baari kohal on raske reede öösel magada
- hommikusöök=sai
- kraanid on ebapraktilised
- rannik on ilus
- iga päev on vähemalt 3 vikerkaart näha
- siin on kevad
- eile oli nartsissipäev
- kõik iirlased EI ole punapäised
- ma sain võtmehoidjaid:D
- öine taksojuht tahab olla tulevane staar (harjutas laulmist väga usinalt)
- ma peaks nüüd sõnaosavam olema kui varem legendide järgi;)

neljapäev, 25. märts 2010

Eemale millestki

Täna stardin ma eemale kõigest sellest siin. Kuigi mitte kauaks, siis mingi selguse see peab mulle tooma. Mida ma tegelikult tahan? Tegelikult ma ei loodagi saada vastust, aga ma tean, et ma võtan parima osa, mida elu mulle nüüd järgmiste päevade jooksul pakkuda saab.
Tagasi esmaspäeva varahommikul. Kas ka otse kooli selgub jooksvalt:)
Olge täiega tublid ja vingeid nii siin kui seal pool piire!

I’ve given you everything I know how
I’m sorry if you feel like I let you down
Tell me what am I supposed to do
“I should be loved by you,
That I know is true
But I cant breathe when you’re around!”
Can anyone feel me at all ?

pühapäev, 21. märts 2010

Hea, kuid mitte alati

Reedel kohe pärast kooli tuli mul koristamishoog. Mitte leebe ja mööduv vaid selline, mis kestis järjest ning kuigi ma vahepeal käisin kodust ära, siis ka kelle 11 oli veel vaa võtmehoidjatelt tolmu võtta. Nüüd on kõik korras:D No mitte päris kõik, aga ikka väga-väga korras. Adalbert: "Kiida nüüd mind!"
Laupäeval läksin ma Motoexoticale vabatahtlikuks, pühapäeval ka. Laupäeva õhtul läksin ma matemaatikaolümpiaadi toimumiskohta ning mängisin mitu tundi "Sibikunni". Mulle tohutult meeldis mäng ja seltskond:) Need täiendasid teineteist. Eva-Lotta, Anu, Ralf, Karl Oskar, Ivo, Mette-Triin, Uku-Kapar, Sandra - parim seltskond, kellega ma üle väga pika aja kaarte mängima olen sattunud:) Ja õhtul, kui mina ja Lotta koju suundusime ning teised majutuskohta, sain ma 7 kallistust. Algul Sandralt ning siis tekkis loomulk ring enne lahkumist:)
Kevad on käes. Kas või ajutiselt, aga kõik ujub, midagi porist ja rohelist on näha ning on soe:D

kolmapäev, 17. märts 2010

Konn

Istud konnas ja teed: "Prääks!"

esmaspäev, 15. märts 2010

π-päev

Väga põnev lugu automaatse kordusega siin ja ühekordselt olemas ka video.


Eilne päev oli seega väga tähtis tähtpäev ning mul õnnestus see päev ka ära tähsitada:) Aitäh, Sandra, et ootasid koos minuga ära ka π-sekundi:D

laupäev, 13. märts 2010

Kõikumine-liikumine-soojus

Minu see nädal.
Esmaspäev 08.03
Naistepäev. Koolis hommikul said kõik minu klassi tüdrukud lille. See oli nii armas. Mu klassivennad ikka oskavad olla;) Eesti keele tunni ajal said kõik tüdrukud kommi ka. Enne viimast tundi selgus, et minust sõltub, kas me saame osaleda saalihoki turniiril. Ma ei saanud ju ei öelda, seega kell 6 taas kooli ning hokit mängima. Iseenesest see ei ole hull, aga mul ei olnud normaalseid riideid kaasas nii lühikese etteteatamisajaga ning enne teist mängu ma oleks peaaegu disklahvi saanud, aga tänu laenatud pükstele võis võistkond olla ikka 5 mitte 4liikmeline. 2 võitu kokku. Üsna väsitav päev koolis. Kodus ootas mind veel roos ka.
Teisipäev 09.03
Midagi ülierilist ei toimunud. Inglise keele tund möödus porgandeid süües. Päris tõsiselt üle poole tunni söödi porgandeid ning krõmpsumine lõi isegi lobisemise üle.
Kolmapäev 10.03
Hea-hea-hea päev
6 tundi ning 1,5h loengut Tallina jääsulamisest (loe: kliimasoojenemisest) ning siis jala üle loikude hüpeldes koju. Päike paistis ning mõnus oli.
Õhtu poole ma suutsin mingi imenipiga Kalle endale külla kutsuda. Ma jalutasin vastu ning siis koos minu poole. Kitarr-kitarr-laul. Auld lang syne on mul põhiplaanis selge. Seda tuleb lihtsalt veel väga harjutada, et see normaalselt kõlama ka hakkaks. Kuulata ja mängida, rääkida ja rõõmustada. Aeg leidis üles kiire käigu ning mingil hetkel pidi Kalle ära hakkama minema. Hiilida trepist alla. Ukse ees ma suutsin talle 3 korda kooki pakkuda ning leppisin vanematega kokku, et ma tulen jala Kadri poole kaasa, kui ma olen saatmas ära käinud. Saatmiste süsteemist ei ole mina veel päris aru saanud. Saadan mina Kaunase puiesteeni seekord ning siis on vaja mul teises suunas minna, et ikka Karlovasse ka kunagi maanduda. Siis on vaja mind saata natukenegi tagasi. :) Aga see on tegelikult tore. Tuul ei olnud piisavalt tugev, et selle peale ennast toetada, aga tuulevari ning soojus olid leitavad.
Ning siis jalutuskäik Kadrini. Silla peal oli külm. Tugev tuul ning miinuskraadid ei olnud see kevadine ilm, mida ma eeldasin, aga laulu saatel kõndimine ei ole üldse nii raske, kui ilma. Kohale jõudes sai teed ning süüa. Mõnus oli. Õnneks oli Aigar valmis mind autoga ära tooma koju ning ma pääsesin jalutuskäigust. Napilt, sest auto jäi kinni ning seda tuli kõvasti lükata ning juhendada. Õnneks siiski hoovi lumevangi ei jäänud.
Kolmapäev on senise nädala kõige-kõige parem päev:)
Neljapäev-reede möödusid kooliselt ning telefoni peale tige olles. Mu telefon ütles, et tema ei mängi minuga ning nüüd on mul uus telefon. Ilma imeviguriteta, aga mulle meeldib. Neljapäeval nägin ma ära filmi "Järvemaja" ning reede õhtul sai Tõraverest jälgida Sepa ja Avandi laulukonkursi, sest muud seal minu jaoks vaadata ei olnud.
Nüüd on käes laupäev ning varsti peaks leidma endale mõne põneva tegevuse, et nädalavahetust kasutada parimat viisi.