Kui minna kinno nelja-aastase väikevennaga, tuleb ilmselt juba ette arvestada katastroofiga. Mina ei arvestanud... Aga tegelikult ei olnudki see päris katastroof. Ainult mina olin väga häiritud. Mitte sellest, et ta toolidel ringi ronis. Aga film mulle meeldis. Käisin lausa teise korra veel... Nautimas ilmselt, et väikevendi läheduses pole:P Mulle see film taitsa meeldis:) Eriti sokkide koht.
Nicole on nüüd Marokos:( Aga iga selline asi saab kord läbi, kuid sisimas kestab edasi.
Järgmine nädal tuleb hullumeelne nädal. Lihtsalt ma avasatsin, et mu ajakava on pisut üleküllastunud kõigest, mis toimuma hakkab. Ja kõige keerulisemad ettevalmistused on alles tegemata...Ja head ideed ei tundu enam nii säravad. Aga kuidagi peab selle nädala üle elama, mis tuleb ja siis saab ilmselt natuke rahulikumalt jälle tegutseda.
Koolivaheag on läinud asja ette ja ei ole ka. Nädal on justkui liiga vähe, aga samas piisavalt palju, et midagi korda saata.
Haa...ja õmblusmasin ignoreerib mind. Ma ei tea, mis tal minu vastu on, kuid õmblema ta minu käe all nõus ei ole. Seega õmblemismõtted tuleb realiseerida mujal.
Homme on vormeli hooaja viimane etapp. Ma loodan, et Massa võidab tiitli, kuid kardan teistsugust lahendust. Ma ei tea, miks Lewis Hamilton mulle ei meeldi, kuid ma tean, et ta ei meeldi. Seega on, mida oodata.
Ma hakaksin eile vaatama oma matmaatika ülemastme õppetöö materjale. Üllatus, üllatus, neid ülesandeid, mis seal on, mina ei oska. Aga füüsika õppematerjalis edenavad paremini. 4/6 on vastus või idee olemas.
Eile õhtul viisin ma kirja posti ja juhhuu, kui on vaja kindla päevaga postitemplit, siis ei ole vastava postkasti leidmine sugugi lihtne, ainult kesklinnast viiakse õhtul pärast kuut posti ära.
Autokool edeneb õnneks palju kergemini, kui muud asjad..hmm, teooria vähemalt edeneb. Aga kuna mul on olnud ainult üks õppesõit, siis on lootust, et hakkab ka seal millalgi edenema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar