Viimasel ajal on usinalt proovitud keemia lehti vaadata ning midagi meelde jätta ning see eile paberile kanda. See ei õnnestunud hästi, aga siiski. Alati saaks hullemini minna ning kogemus oli hea.
Muidugi oli eilne õhtu ja tänane pärastlõuna parimad osad.
Eile võtsin endale chemicumist sõbrad kaasa ning vedasin enda juurde. Mõni tuli Ahju kaudu ka hiljem kohale kurtes, et Tartu on õudne, vahepeal oli ta Viljandis ja lõpuks kõndis lumetormis 26km.
Kooki sai teha, juttu ajada, nalja oli palju ning mõned kingitused jõudsid ka kohale:) Keemia tulemused pandi üles ning siis oli üle poole tunni usinat arutlemist, et kas saaks kusagilt punkte juurde. Mina ei läinud apelleerima, sest seda ma teha ei oska ning ei oleks saanud oma tulemust ilmselt väga muuta ka.
Keemia on kõikjal, sest sa vajad molaarset tuge.
Täna käisin külas Mandlitul Sõbral ning esmalt parkisin sõiduki päris mitme kvartali kaugusele parklasse. Pärast 5 minutit külas tuli kõne ning tagasi autoni tatsata üle 5 minuti. Siis koju, ehituslaenutusse, ristmikul maha autot küsima. Saingi valge auto kätte ning siis taas külla.
Helistati ja küsiti, et ma ikka tulen ning korjasin peale oma Targa Sõbra ning Chemicumis saame kokku.
Plaksutamist, aplodeerimist, hõiskamist, nalja, mõnitamist, üllatusi ning palju muud.
9. klassides esimese ja teise koha vahe oli 0,01 punkti. Elagu täpsed arvutused.
Autoga lahkudes sai tähelepanu nõutatud signaalitades, sest mine sa tea, kas muidu oleks lehvitatud.
Hea tunne, et homme ei ole esmaspäev.
Laenasin raamatu, mille omanikku ei olnud kohal. Alati kindel viis jaatavat vastust saada.
Mul on täna palju parem tuju kui eile:)
But I won't cry for yesterday
There's an ordinary world
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar