esmaspäev, 25. juuli 2011

Sommaren är min ehk I need a visit to Vienna

25.06
Hommikune unine dušijärjekord ning jalutuskäik.  Ja siis muidugi väga korralik ja maitsev hommikusöök rootsi lauast. Toas istudes kuulasime teiste vestlust ning sõime komme, mis olid ülihead ning kuulasime, kuidas neid toodetakse. Hääletama me minema ei pidanud, sest meie võõrustaja pakkus, et ta viib meid ise ära, kuna ta sõidab sinna kanti. Punase põrnikaga sõitsimegi Jönköpingusse.
Jönköpingus saime oma võõrustaja maja ette ning selgus, et ta on majas täiesti üksi ning valmis meiega kõikjale minema. Sõitsime tema autoga linna ning iga kord, kui auto käima panna, hakkas mälupulgalt automaatselt mängima laul Visit to Vienna  ja see muutus päris naljakaks. Vaatasime linna, tuletikumuuseumist jalutasime mööda, Vätterni ääres jalutasime, aga vesi oli väga külm. Kõik oli kinni, sest tegemist oli laupäevaga pärast Midsommarit. Imetlesime kõrgemast kohast vaadet linnale. Sõime makarone ning õhtul läksime linna, aga väga kauaks ei jäänud, sest viimane buss pidi tagasi ka viima.

26.06
Kommipoodi! Päriselt kommipoodi, kus tehti karamelle ning segasena sai mööda poodi ringi tormata, sest kõike ei saanud osta, aga valikut ei suutnud teha. Lõpuks hunnik kommi süles ning soojad äsja valminud kommid proovitud, läksime edasi mööda Vätterni kallast ning jõudsime sadamasse, et sõita saarele. Saare nimi on Visingsjö ning see on ilus koht pikniku pidamiseks, mida me ka tegime. Sõime ja vaatasime varemeid ning oligi aeg tagasi sõita, sest parkimispilet oli ostetud teatud ajaks ainult. Sõitsime tagasi ning pakkisime asjad kokku, et valmistuda hääletamiseks. Ilm oli tohutult ilus üle pika aja ning meeleolu oli kõrge. Rõõmsatujuliselt hääletasime bussipeatuses ning isegi silt oli ilusasti olemas. Muusika mängis telefonist, et igav ei oleks ning võib-olla meie hea tuju hirmutaski inimesed ära, aga peale me ei saanud. Hääletasime ligi 3h ja siis otsustasime, et peame sõitma bussiga kesklinna, et rongi peale minna. Bussiga saime väga hästi sõidetud, jooksime rongijaama ning rong oli ees. Uurisime veel, kas on õige rong, oli. Piletit jaamast osta ei saanud(esmapilgul) ning läksime rongi, et küllap saab sealt pileti ka osta. Piletiautomaadid ei töötanud ning me otsisime endale kohad. Rongis oli vähemalt 6 koera, aga ei ühtegi piletimüüjat. Pärast üsna mitmendat tiiru rahustati meid, et oodake rahus, küll tuleb. Algul ootasime, viimased peatused lootsime, et ei tule.Ei tulnudki. Ja tagasi Linköpingus me olimegi. Helistasime ning siis ootasime natuke raudteejaama ees. Tuligi noormees, kes viis meid oma koju, pakkus teed ning lasi erinevaid muusikapalu. Pika päeva tõttu midagi erilist teha ei jõudnudki, ühetoalises korteris olid 2 välivoodit ning sinna me magama jäimegi.

27.06
Hommikusöögiks oli Danieli tehtud puder ning siis pakkisime asjad pigem ära ja läksime vaatama Linköpingu "Vanalinna" ehk vanalinna teemaparki. Köie tegeime endale seal ning kommipoest ostsime hunniku komme kaasa.. Inimesed ei tahtnud alati rootsi keeles rääkida, aga ilmselt turistikoha asi. Daniel seletas meile kõike rootsi keeles ning kui me ei mõistnud, seletas uuesti.
Linköpingus oli meil aega õhtuni, seega jalutasime raudteejaama, et kotid pagasihoidu panna. See tehtud, võtsime suuna ostukeskuste rajooni peale ning hakkasime astuma. Ilm oli palav ning taevas ei olnud ühtki pilve näha. Jalutuskäik oli pikk ja päike palav, aga kohale me jõudsime. Minu mälestused olid väga kasulikud, sest ma mäletasin paari poodi ajast, kui me perega seal käisime. Üle 6 aasta tagasi, aga mälestused vähemalt olid. IKEA, Maxi Ica ning toys'r'us olid põhilised. Käisime toidupoest läbi ning kassas löödi 18.90 maksnud mahl läbi 10SEKiga. Väga tore uudis. Mänguasjapood ei olnud nii hiilgav, nagu ma lootsin, aga võib-olla on tegemist ealiste iseärasustega. IKEA oli väga lahe. Ostsin 2 asja ning tahtsin palju enamat, aga seljakoti mõõdud Ryanairis ei soosi IKEAs ostlemist. Üks asi jäi siiski ostmata, aga varuplaanid peavad alati jääma.
Käisime enne poodide külastamist veel ka hamburgerit söömas ja pärast ostsime jäätiselaevukesi. Neid müüdi kahjuks ainult 6 kaupa pakis, seega 3 jäätist usinalt ära süüa ei ole alati nii lihtne, aga hakkama me saime. Tagasi linna, vaadata kirikut, purskkaeve, supelda ühes purskkaevus, kiikuda ning ronida eesli otsa. See tähendas, et me mängisime nii kaua, et poodi vaatama ei jõudnud. Jalutasime tagasi raudteejaama poole ning saime õppetunni, et pilet tuleb osta varem, sest nii on märgatavalt odavam.
Norrköpingusse oli väga lühike tee ning peagi saime seal raudteejaama ees oodata. Meie võõrustaja tuli, viis meid taksoga enda juurde ning oli väga lahke. Tegemist oli noormehega, kelle emakeel oli vist portugali, räägib vabalt ka inglise keelt ning töötab rootsi-jaapani tõlgina. Ka meie esimesel ööl seal, pidi ta tööle minema. Mingit kasutusjuhendit tõlkima. Meie saime korteri. Ja arvuti, mis kirjutas jaapani keeles. Õnneks oli see muudetav. Vaatasime seriaale, sõime röstsaia ning uurisime, kas paadiga saab sõitma minna. Kahjuks selgus, et enne juulit ei ole kohe kindlasti turismihooaeg, seega ei mingit paadisõitu.


Kommentaare ei ole: