Mardipäev

Ma käisin täna marti jooksmas. Päriselt ka. Mina, Helen, Sander ja Indrek. Me olime "suured" mardid, aga me saime palju kommi:D 3 kotitäit kokku. Swedbank andis teed ja pastakaid, Londoni hotell andis kausitäie komme, ühes peres võisime kartuleid võtta. Esimesest kohast anti kaks pudelit õlut ning kiirnuudlid. Armas. Aga kooke ja rullbiskviite on tore saada. Ning see ei ole oluline, et ma ei tea laulude sõnu ning et meie keskmine pikkus oli 179 kanti. Põhiline oli see, et inimestel oli ikkagi hea meel marte näha, kuigi need tundusid ilmselt üsna harjumatud kaheksa-aastaste seas. Aga ikkagi. Nüüd saab komme mugida ja õuna närida.

Matemaatika, keemia ja elu

Reedene päev algas paljutõotavalt. Hommikul veerand üheksa bussiga Haanja poole ning alates kella 10 kokku 3 erinevat loengut ja ülesandeid. Hmm..Ma õppisin uue kaardimängu ära. Aga LUMI oli maas. Seega kui mina, Lotta ja Angela hakkasime ära minema ming pidime jalutama umbes pool tundi Kurgjärvelt Haanjasse oli see nagu talvemuinasjutt. Lumine mets, künkad, hakkab hämarduma. Õhtul kella poole seitsme paiku jõudsime bussiga Tartusse. Ma läksin näiteringi ning sain isegi ühes etüüdis osaleda. Näitering oli koos keskmise rühmaga ning arusaadav miks. Mina jõudsin poole pealt ja olin oma vanuserühma 3. Kui näitekas läbi, sai õues lumesõda tehtud. Vääga mõnus ja kuigi oli märg ja külm ka vahepeal (ilmselgelt on kaelusest hea lund sisse toppida). Mingi aeg hanikisime kilekotid ja Kassitoomele kelgutama. See oli lõbus. Rongi ja eraldi ja selili lihtsalt ja veeredes ja teisi kaasa tõmamtes ja alla libisedes ja lumememme tehes ja sellega allasõitu pildistades. Läbiligunenutena käisime Grepis soojenemas.

Laupäeval oli keemia lahtine võistlus. See oli kerge läbikukkumine, sest ma ei õppinud selleks ja ilmselgelt ei olnud ka reedel mahti midagi üle vaadata. Aga pärast seda sai maale sõidetud. Issi pidas sünnipäeva. Mõnus oli metsas jalutada ja nautke ära eksida, aga jalaälgede järgi oli tagasitee leidmine üsna võimalik.

Täna vedasin ma üht vennakest lasteaiakaaslase sünnipeävale ning pärast seda läksin linna. Natuke jalutamist ja jutuajamist (mõtteline tagurpidisalto:D) ning Lilles käimist. Hiljem läksin ma Intsuga Suudlevatesse tudengitesse sööma. Mnjah söömisest oli asi vahepeal kaugel. PS Ma ei anna sulle seda kirjutatud sõnumit veel andeks! Ma pean tagasi tegema.

Kokkuvõte sügisest

Ja ma ei ole kirjutanud midagi.
Väga lohakas minust. Aga juhtunud on niii palju asju lihtsalt, et elu elada ja seda üles märkida on vahel võimatu samaaegselt teha. Aga ma pean endale vähemalt kirja panema, mis on toimunud kogu esimese veerandi, vaheaaja ja muu aja sees.

August
* heategevuskontsert + tutvumine Intsuga
* ujumine ja öine Tartu
* muumiõhtu ja koraan
* Linnadžungel + sibul
* marjonettnukk & okassiga
September
* esimene koolipäev
* tarkusepäev + enese linnas välja elamine
* Lille maja ja L
* Kuum Tass ja kook
* näitering
* Soo, Rem ja muud tutvused
* kaarsild
* kokteilid ja ingver
* a little bit & kvargid + anti&mitte
Oktoober
* Kuum Tass ja sool ja pipar
* prantsuse keel ja ülikool
* uisutamine
* esimene arvestustenädal
* noorteTV
* Raadil käik + koopad
* lehesõjad
* näiteringi etenduse ahistav astronoom
* head hinded (6x 5, 1x 4+, 1x 5+)
* Balti tee treening.. ma sain punkte!!!
* ballieelsed tantsukursused
* saun + alias + Eesti mälumäng
* "Olemise talumatu kergus"
* maal kuuri ehitus
* usalduse purunemine
* oluline kiri - juhuslikkus, sõprus & sõnad

Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast,
kes sa oled,
vaid seepärast,
kes mina sinu seltsis olen.
Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast,
kuhu sa oled jõudnud,
vaid ka seepärast,
kuhu mina sinuga jõudnud olen.
Ma armastan sind seepärast,
et sa oled teinud rohkem kui mistahes õpetus,
et mind paremaks muuta,
ja sa oled teinud rohkem
kui mistahes saatus,
et mind õnnelikuks muuta.
Sa oled teinud seda ainsagi puudutuseta,
ainsagi sõnata, ainsagi viipeta.
Sa oled teinud seda, olles sina ise.
Võib-olla sõbraks olemine just seda tähendabki.

November
* üllatuspidu
* kiri
* noolemängud!

Ja homme on matemaatikalaager. Elagu mata. Mulle meeldivad teatud ülesanded. Kõige lihtsamad on rea jätkamised numbritega. Need lihtsalt on alati õiged. Peaaegu õiged vähemalt. Muidu on katastroof. Nagu pea ei töötaks õigesti. Aga ma loodan keemias andekam olla. Olen ma jee... Aga kui ei proovi ei saa midagi. Eks ma proovin, katsetan ja äkki olen ka mina milleski andekas. Vaevalt muidugi, aga ma vaimustun vähemalt kergesti ning siis saan korraga väga palju uusi asju teada. Mulle tundub nii vähemalt.
Aga positiivse arengu poole pealt on kindlasti rootsi keel. Mulle nii meeldib, et keelt on 5 tundi nädalas. Siis tekib tunne, et midagi jääb külge ka.

Hiina

Ma ei oska seda reisi sõnadesse panna nii et tuleb meenutus pildi ja videomaterjalikujul.

teaduslaager ehk If I were a ...

Teaduslaager oli kõige lahedam laager üldse, mis olla saab (ainult koolitoidud häirisid:P) Seltskond, koht, ilm ja paljud muud asjad muutsid selle nädala selle suve üheks parimaks, mis seni olnud.

Esmaspäeval jalutasin ma oma kompsudega hommikul vihmas püssihooneni ning siis mingi hetk pakiti mind Ingli, Aiakese ja Caroga autosse ning teekond Kloogarannale hakkas pihta. Autorong oli mingi 5-6 autot. Kaubaauto läks varem, kuid jõudis mitu-mitu tundi hiljem kohale. Tohutu lauavedu ja asjade jaotus. Lapsed saabusid samuti esmaspäeval laagrisse. Mina ujuma veel ei läinud.

Teisipäeval hakkas pihta töö - muuda 5 tundi kahekümnele 10-14aastasele lapsele huvitavaks ja teadmisiandvaks. Kuidagi sai hakkama. Vesi oli harjumatu ning vette minekuks kulus aega, kuid kui juba vees, siis välja minna ei tahtnudki.

Kolmapäeval oldi juba sisse elatud ning paugutamised ja muud tegevused käisid täie hooga. Ujumaminek oli hea idee, kuid vist oli see kolmapäev kui ma hakkasin mitte vabatahtlikult "liivapelmeeniks". Neljapäev ei meenu millegi erilise poolest.
Reede oli päev, mil ujuma ja randa jalutama minek päädis märgade ujumisriiete ja märja t-särgi ja seelikuga. Ma arvasin väga siiralt, et .tv ei jõua mind lihtsalt rannalt sülle võtta ja vette viia. Ma eksisin. Veesõda meres märgade pealisriietega oli üsna väsitav, aga lõbus. Õhtul oli kaardimäng ning muud seltskondlikud tegevused.

Laupäeval olid lahedad lapsed töötoas. Ma sain u tund aega seletada evolutsiooni, laamade liikumist, universumit, inimese tulevikku, robotite võimalusi ja palju muud. Eelmise päeva mälestus rannast ning kohutavalt soojast (mingi 21 kraadi) veest tõmbasid jälle mind sinna. Algus oli ilus. Vesi oli soe ja ujuda ja pritsida mõnus. Ma õppisin ära kuidas vee all saltot teha, sest kukerpall ei tule mull välja, aga kui käed põhjas, on palju lihtsam tegutseda. Ka riietega sai ujumas käidud, kuid siis ilmusid mingi aeg välja Ingel ja M. Järjekordne valearvestus minu poolt, kui ma arvasin, et märjad riided on piisav, et mitte meelitada kedagi end kiusama. Aga selgus, et neil oli plaan, mille nad teoks tegid. Minust võeti kahelt poolt kinni ning tõmmati täie hooga liiva sisse. Märgades riietes üleni liivane ei ole kõige meeldivam olla. Isegi pärast duši all ei tulnud liiv peast ära (mul on siiani võimalik kuklajuustest liiva koguda). Ilmselt liiva sisse kukkudes suutsin ma oma ühele sõrmele veidi liiga teha ning õhtul lasin ma selle kinni siduda, et ma ei vehiks temaga, sest siis hakkas see uuesti valutama. Viimane õhtu oli lõkkeõhtu. Lõke oli suur ning põnevaim selle juures oli lähedalasuva männi küpsemise jälgimine. Mõned lapsed olid paanikas, et see läheb põlema. Teised leidsid, et olekski lahe, aga õnneks midagi ohtlikku ei juhtunud.

Tänane päev oli poolik ehk lapsed ei ehitanud midagi (muide, lapsed ei oska siduda sõlme, ega kasutada tange, et painutada traadi otsi natuke üles), olid paugud, jäätis ning katsed. Kui töötuba läbi sai läks õuel veesõjaks juhendajate endi vahel. Mina olin üks suurimatest kannatajatest, aga mul õnnestus valada märjaks ka K. Ma sain kõva peapesu Caro ja O käest kemikaalide läheduses vee loopimise eest. Lõuna oli siis rahulikum ning pärast lõunat kui mina kõhtusin pingil ning püüdsin end kuivatada valati mulle Ingli õhutusel uus vesi (ma olin riided ära vahetanud enne). Enam ma riideid ei vahetanud vaid kuivasin nii sama. Vahepeal lasti ära ka kaameraga rakett, mis lendas madala kaarega üle inimeste liiva sisse.
Pärastlõunal sain ma .tv-ga tagasi Tartusse.
Nädal aega ilusat ilma, soe meri ning lahedad inimesed (kuigi väga veearmastajad).

Kui ma oleks ...
...poiss oleks ma suutnud tagasi teha vee- ja liivasõjas.
...tervisejooksja, kes jooksis paukgaasi pommi poole ei jookseks ma enam seal rannas.

50% juhiload

Mul on alates teisipäevast load:D Nende saavutamiseks kulus küll väga kaua kuid nüüd on nad vähemalt olemas. Mis mulle nende juures ei meeldi on see, et nad on samas formaadis mis tasuta sõiduõiguski (mille ma selle formaadi tõttu ära kaotasin). Aga jah juhiload on kuni 23.02.11 olemas nüüd vähemalt. Küll siis saab muretseda jälle:P

Pühapäeva seisuga kilometraaž ligi 700km roolis.

mõnusaimad hetked

Kallistamine, titepäev, lõpetamine, tüdrukuteõhtu, Merlini&Andres pulmad.

Vanad luuletused

Täna tuba koristades leidsin ma oma kunagise märkmiku, kuhu ma umbes 3 aastat tagasi olin kirjutanud hetkemeeleolu väljendavaid luuletusi. Hetkel tunduvad need naljakad teismelise maailmavalu väljendavad riimivabad luuletused, kuid ilmselt luuletus oli kõige loogilisem eneseväljendusvahend tollel ajal.

Maailm

Kas meil oleks tore, kui maailm oleks hea?
Kas meil oleks lõbus, kui maailm oleks ontlik?
Kas kõik oleks korras, kui siin poleks sõdu?
Kas kõik oleks õige, kui siin poleks mürke?
EI
Maailm oleks igav, kui kõik oleks head.
Maailma pahad, kas need löödaks maha?
Maailma sõdurid jääksid kõik töötuks.
Maailm oleks kena, kuid inimesed ei pöörduks.

Kui kõik

Kui kõik oleks ilusad,
kui kõik oles head,
kui kõik oleks lahked,
ja kõik oleks tarkpead.
Kui kõik oleks ilus,
kui kõik oleks rõõmus,
kui kõik oleks puhas
ja liigagi korras.
Kas oleks siis meil vahet,
kes ilusad, targad või lahked?
Kas me vaataks kõike,
mis ilus, puhas ja korras?
Kui kõik õpiks ühtlaselt hästi,
kui kõik oskaks laulda,
kui laps oskaks juhtida palka,
poleks kooli meil üldse vaja.

Aastatest 2005-2006

Rattur

Tantsupidu

Minu villirekord on nüüd mõlemal jalal kokku viies kohas villid, millest 2 olid kunagi paar päeva tagasi verised. Aga eilseid või tänaöiseid ville ma küll ei kahetse. Minu süü pole, et mul normaalseid kingi lihtsalt ei ole. Ja siis ma panin eile Lasva peole oma kõige uuemad kingad, millel ikka konts (7cm) ka all on. See oli lahe. Ma pelgasin, et ma olen ikka väga ebanormaalselt pikk, aga kõik sõltub sellest, kelle kõrval sa parasjagu seisad ning hoopis siis, kui ma kontsad viimaseks tantsuks ära võtsin, tundus kuidagi väga lühike tunne:). Minu tantsuoskus ei ole minu tugevaim külg, aga kui juhitakse ja ei pea tantsima 100% õigeid samme, siis on tantsimine väga lahe. Polka on vist ruudu rumba järel üks lihtsamaid, millele võiks pihta saada ning vähemalt ma proovisin. Ilmselt mõnikord tulid sammud kogemata peaaegu õiged. Igal juhul vaatamata sellele, et vasakule jalale toetamine on hetkel tunduvalt raskendatud, lähen ma mõnikord kindlasti uuesti. Palju põnevam viis tantsusamme õppida, kui püüda neid kusagil lihtsalt pähe tuupida. Ma loodan, et kunagi oskan ka mina hästi tantsida.