4/8

Poolel teel, ent suur väsimus ei tähenda ikka veel õigust kerra keerata, vaid taas õppima. Neljapäevast materjali ma olen juba korranud, aga järgmine nädal tuleb kohutav. Mittelineaarne optika ja kvantfüüsika, mõlema jaoks umbes kolm päeva õppimiseks. Brr.

1/8

Armas Motivatsioon

Palun tule minu juurde tagasi. See, et me saime ühe eksami koos tehtud, ei anna sulle õigust puhkust välja võtta. Mul on vaja sind ka täna, homme ja ülehomme.

Sinu stressis eksaminand

P.S. Pärast 8. eksamit võid natukeseks puhkuse võtta!

Kevad-talv

Maailm on ilus, mina olen õnnelik.

Koolis sai õppetöö osa läbi, nüüd on õppimise aeg. Ma olen seni suutnud oma plaanidest kinni pidada, loodetavasti jätkub mul seda energiat järgmiseks kaheks kuuks ka.

Kooliga ma hetkel rahul ei ole. Nad tahavad muuta 4. aasta õppekava ning juba järgmisest aastast, aga muutus on praktilisest tööst kirjanduse põhiseks tööks. Eelnevalt oli kirjanud vaid üks osa, nüüd püütakse seda väga suureks ajada. Miks? Sest erinevalt paikadest, mis ei saa kohti täis, on siin õpilaste uputus. Iga aastaga võetakse aina rohkem õpilasi ning need ei ole mitte lihtsalt kasvavad, aga kahekordistuvad numbrid. Kui minu aastal on umbes 100 inimest, siis kahe aasta pärast on sel kursusel vähemalt kaks korda nii palju. 4-5 aasta pärast pidi kokku olema füüsika ja astronoomia teaduskonnas kõigi aastate peale 1000 õpilast.

Rahulikuks tasakaaluks hakkasin lapitekki kuduma. Muidu oleks võinud ju ühe suure teki disainida, aga lappide kudumist on lihtsam kontrollida ning endale piire seada.

Vahepeal on kevad, mõnikord talv ehk nagu Šotimaa ikka.

Palju on juhtunud, paljugi juhtub, kuid kirja kõike ei saa.

Tööõnnetus

Mõõtmine võib ju välja tulla, aga asjad kasvavad...

Minu parim sõber

Sa olid mu parim sõber.

Me ei plaaninud algul üldse sind koju tuua, aga sina tulid meie juurde, algul vaid uudistama, aga siis päriseks. Sa olid pisike, õppisid tundma mind ja mina sind.

Me mängisime, oi, kuidas me mängisime. Aias vaarikate vahel peitust, algul jooksin mina ära, peitsin end mõne põõsa taha, siis tulid sina kapates, vaatasid mulle otsa, ma olin leitud, oli sinu kord jooksu pista ning mind oodata. Sa armastasid hõbepaberist kuulikesi. Sa tõid need hambus tagasi ning ootasid, et keegi uuesti viskaks või veeretaks. Sa ronisid kapi otsa, tormasid liiga madala kummuti alla, kust sa pärast end välja pidid vingerdama.

Sa tahtsid tänavale jalutama kaasa tulla, peesitasid päikse käes, närisid muru, ei osanud hiirtega midagi peale hakata, ei pidanud toorest kala söögiks, kuid ahjulõhe taldriku lakkusid alati puhtaks. Noolisid madalalt laualt ripakile jäänud jogurtit, ootasid hapukooret taldrikut enne, kui ma jõudsin söömagi hakata. Laiutasid mu voodis, nii et mina ära ei mahtunud, tulid mu õppimise peale, et pai saada. Sa armastasid suurt kuvarit, kuna see oli soe ning seal sai peal magada, saba pühkis vaikselt ekraani. Sa käisid unejuttu kuulamas, lohutasid mure korral, nurrusid parimatel pööretel.

Sa olid kõige kassim kass. Ma igatsen sind.

Kurr, mu Triibu.

Illegaalne tänavakakleja

Kool on täie hooga käima läinud, trenn rohkem kui täie hooga. Mul on kolm korda nädalas trenn. Kui pärast eilset trenni oli tunne, et täitsa asja ette läks, siis pärast tänast on tunne ja sinikate hulk, mille põhjal võiks kahtlustada, et ma tegelen tänavakaklusega. Ja mina olen see, kellel tulevad harva sinikad!

Rühmaprojekt tundub tore. Väga eksperimentaalne, ehitamine, katsetamine ja siis alles andmete analüüs.

Eelmisel nädalal õppisin kahepoolse kudumise ära, nüüd koon kaelussalli! Muidu käin kudumisõhtul harutamas. Varsti saab harutamise osa ära, siis saan taas kududa ja loota, et mul õnnestub teha sall, mille üle tõeliselt uhke olla.

Šotimaale tagasi tulles eeldasin ma, et järgmisel korral kohtan lund veebruaris Eestis käies, aga kus sa sellega. Siin on talv! Reedel sadas lund, seni ei ole see ära sulanud, lihtsalt kõik kõnniteed ning väiksemad autoteed on jääkihi all. Kohati on näha ka huvitavaid sõiduvõtteid, kuid linnas igatahes läheb elu edasi ka selle ühe piraka miinuskraadiga.

Täna oli koolist koju tulles väga ilus vaade!

Elukogemus tuleb süües

Ma ei ole väga usin reklaamide vaataja, mis ilmselt natuke selgitab minu ülimat ignorantsust, millest ma esmaspäeval teada sain.

Nimelt läksin ma poodi sooviga osta paar pirukat, et mul oleks kooli ja trenni vahel midagi süüa. Leidsin kena paki, mille ma arvasin olevat lihapirukad. Kiri "mince (pastry)" toetas minu arvamust. Aga mina ju ei mõelnud, et siinsed "mince pies" on hoopis moosisaiad kõige laiemas mõttes... Mincemeat on täiesti erinev asi kui minced meat. Edaspidi ma tean! Retsept lihaga on ka olemas.

Loengud on peaaegu läbi, praksid veel kestavad. Väga süstemaatiliselt ei ole veel oma vale-eksamiks õppima hakanud, aga raporteid kirjutan küll. Üks on peaaegu valmis!

Sallikudumise hoog on kinda/sokikudumiseks läinud, sel sügisel ainult 2 uut salli, ent 3 paari valmis sokke, 2 paari kindaid ning veel mõlemast paar valmimisel!

Ilm on jahe (-0, kuna autod on jääs), aga kuiv.

22. detsembril algab retk koju, sest ring ei ole mitte selleks, et tore oleks, vaid selleks, et kuhugi jõuda. Minu lugemise järgi 4 riiki, kuna ma loen Inglismaad ja Šotimaad eraldi. Igatahes Glasgowst Manchesteri, sealt Riiga ja loodetavasti öösel koju.

Homme on ka päev

Ja juba on november ning ma olen lootusetu kirjutaja.

Ilmselt seetõttu, et esmaspäeval (praksipäev) ja kolmapäeval on trenn, teisipäeval ja neljapäeval on 6h praksi ja pärast kudumine. 15h prakse nädalas. Vist hea asi?

Stirling on nähtud, väga tore päev oli! Mets on ka lahe! (nii kerge nädal ja natuke peale kiitmise hilinemine)

Ma olen väsinud. Nii esmaspäevast reedeni püsivalt, siis vahelduvalt. Esimest korda ma tunnen, et päevas on liiga vähe aega, et teha kõike, mida on vaja ja mida ma tahan. Muidugi ma võiks kudumist ühe korra peale nädalas püüda tõmmata, aga see on minu sotsiaalne olemise aeg ka! Nii et jääb. Väsinud, aga hetkel saan (veel) kõigega kenasti hakkama.Söömisega mitte alati. Vahel ma avastan, et ma olen õuna ja banaani söönud, aga 24+h on ka nende peal juba elatud. Ma lihtsalt unustan ära.

Ma peaks tubliks hakkama, aga ma täna ei jaksa.

Kontrollimatu kontrollitud lõngapäev

Täna oli GSoY - Glasgow School of Yarn. Mul on 800m vaarikakarva villast, 800m kollast villast ja 500m musta siidlõnga. Lisaks on mul villa! Ma ei suutnud seda ostmata jätta, kuigi kedrata ma ei oska. Õpin ära, kui üle jääb, aga ilmselt ma tahan hoopis ülisooje kindaid proovida kududa. Siin ilmselt ei lähe vaja, aga soojad kindad on toredad!

Sõrmeotsteta sõrmikud on kootud, nüüd tuleb klapid valmis teha. See on kinnaste kudumisest palju raskem! Aga on lootust, et millalgi saavad valmis.

Pettumus maailmas: batoonike "Oravake" ei oma mingit sarnastust kommiga "Oravake". Meenutab hoopis mingit vene jahimehe kommi.

Ja kuna päev otsa lõnga keskel ei olnud piisav, tellisin koju tulles endale vardaid juurde.

Kassid kurgus

Juba üle nädala on mul mingisugune külmetus, mis oskab teha kena nägu, et ta hakkab ära minema ja siis läheb hullemaks. Algus kattub umbes ajaga, kus koju minnes oli tunne, et pangedega valatakse jäis vett kaela.

Kool ja trenn on üsna täies hoos, kuigi unistuse esinemisest matsin ma maha, sest eelmisel nädalal ei olnud ma üldse trennivalmis. Nüüd püüan. Loodetavasti ei lähe hullemaks.

Ühe suure salli kudusin oma haigusega koos. Ilmselt pideva külmatunde tõttu sai see natuke väga suur. Aga ongi hea end salli sisse sooja keerata. Mantli ja saapad ostsin ka. Mantel ei ole täpselt see, millest ma unistasin, aga see on mugav ning tundus soe, seega nüüd on minu oma. Mütsi pean endale tegema, enne kui sellega saan rohkem ringi hakata käima. Saapad on pika säärega. Pean nad veel mingi möksiga üle pritsima.

Sõbrad on siin külas käinud ja ise oleme Aberdeeni külla jõudnud, oktoobris on plaan ka Stirlingisse jõuda.

Midagi erilist tegelikult ei olegi. Siis on, kui pudelipost käib!