Meil oli täna koolis loeng, mida esitleti kui "narkoloengut". Minu meelest oli see eluloeng. Maailmapäästmisloeng - mida saab tehe see põlvkond, kes tol hetkel istus auditooriumis ning tegeles kõigega. Mis saab siis, kui on MEIE valitsusaeg? Mitte otseses aga kaudses mõttes. Siis kui me saame kõik öelda: mina, see olen ühiskond. Mida me peame muutma, miks me peaks midagi muutma ning mis tagajärjed kõigel hetkel toimuval on? Ja sellest tulenevalt ma tahan jälle maailma ära päästa. Ma tahan muuta, ma ei lepi niikuinii sellega, mis pessimistlikud prognoosid ennustavad, kuid ma tean, et lihtsalt vaatamine ei muuda midagi. Midagi peab toimuma - päriselt toimuma. Ma tahan seda maailma päästa - see peaks olema juba paari aasta pärast see maailm, mida mina saan muuta, hetkel saaks ka, aga ma ei ole selleks valmis, seega ma ootaks natuke, et muuta, aga päästma peaks hakkama varem. Enne, kui maailm on hukas. Noored on alati hukas olnud, aga mitte nagu praegu. Miks nii paljud ei läbi põhikooli? Miks see põlvkond joob kordades rohkem kui eelmine? Miks olukord läheb aina hullemaks? Mitmetele küsimustele on lihtsad vastused, kuid olukorra muutmiseks ei piisa vastustest. Ma mõtlesin, et ma lihtsalt ei sobi gruppi sellega, et ma ei joo, aga selle sobivusega on palju sügavamad tähendused seotud. See, et sa jood on pooleldi ühiskonna norm. Sult eeldatakse, et sa jood. Kõik joovad ju, see on avalik saladus, mille vastu isegi enam ei võidelda. Ainult need, kes on sees ja mõistavad, mida kogu see süsteem tähendab, muretsevad, sest olukord ei ole mitte tõsine vaid hull. Alkohol ja pidu on elementaarsed - mida noortelt veel oodata? Ma ei oota, et kõik oleks mõistlikud ja vastutustundlikud - ma olen ikkagi realist ja üsna noor. Ma eeldaks, et ka mujalt kui alkoholist saab kätte selle, mida on vaja, et tunda ennast hästi, õnnelikult ja vabalt ning saab selle kätte tunduvalt odavama hinnaga kui oma tervis või elu. Alkohol on süüdi paljus - nii otseselt kui kaudselt. Alkohol võib tappa otse kiiresti, aeglaselt või traumade tõttu, aga ükskord tapab ta niikuinii. Kahjuks. Ning selle vastu peab tegutsema, see ei tohiks olla meie elementaarne osa elust, et me joome, sest me ei saa hakkama - eluga või lõbutsemisega. Miks on siis nii palju neid, kes ei vaja alkoholi? Kes vastutab tegelike mõjude eest kõigile järgnevatele põlvkondadele? Kas eestlased surevad välja alkoholi tõttu nagu nii paljud rahvad enne meid? Eeldused on olemas. Ja ka kõik võimalused, kui me ei tegutse. Ma nii tahaks midagi muuta, aga ma ei lähe ju inimesele lihtsalt ütlema, et ära joo. Või äkki peaks? Lihtsalt ütlemine ei muuda, aga kahjuks ei saanud kõik ka loengust piisavalt aru, et teha olulisi järeldusi.
Kes tuleks koos minuga maailma päästma?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar