Vahepeal ju juhtub asju, aga need jäävad enamasti hetke ning neist on keeruline kirjutada.
Juulis jõudsin korra isegi ujuma. Järv oli ju täitsa tore, aga lained on siiski arvestavad. Sisemaaga harjunud tegelasele vähemalt. Rand oli umbes 4 kiviastmest allaronimine. Aga natuke sai ujuda. Pärast mängisime pehme lendava taldrikuga (mul on nüüd ka!) ning mul õnnestus ma arvan, et mingile putukale peale astuda. Korraks oli torke tunne ja valus, aga ei midagi erilist.
Midagi erilist tuli natuke hiljem (vanaema, kõik on korras!), kui mõne päevaga talla alla tekkis punane kõvem laik, mis kõndides valutas. CERNi medpunktis öeldi, et nemad ei aita, otsigu ma mõni arst, kes saab rohtu välja kirjutada. Ja siis kokkuvõttes juhtus, et ma sattusin hoopis traumapunkti. Kunagi minuga tegeleti, arstid leidsid, et on huvitav reaktsioon küll, aga mitte midagi väga hullu. Retsepti sain ning rohtu olen peale määrinud. Nüüd on juba täitsa korras, kuigi koht on ikka näha ja rohtu panen ka veel peale.
Vahepeal olen tööd püüdnud teha, SM18 magneteid vaatams käinud, Thoirys grillimas ning loengutes.
Eelmisel laupäeval käisin väikesel reisil ka taas. Sionis küngaste peal asuvaid losse vaatamas ning Euroopa suurimal maa-alusel järvel paadiga sõitmas. Täitsa tore päev oli. Õhtust ilutulestikku ma linna vaatama ei jaksanud minna, aga väga korralik äike oli akna taga nii et valgusmäng oli olemas. Kahjuks lubatakse ka selleks laupäevaks äikest, kus on tund aega ilutulestikku. Ma loodan, et nad otsustavad ümber, muidu on keeruline ju.
Täna on viimane täispikk päev loenguid. Mitte viimased, aga edaspidi on teistsugune ülesehitus. Õhtul ilmselt väike koosistumine-söömine.
Ma ei saa öelda, et tööpäevad ei ole edukad, kuna ma olen ostnud nende vältel nii palju lennupileteid, et number ajab ennast ka juba naerma. Viimasel ajal vean külmkasti jahutatud blokke ning loodan, et temperatuur langeb piisavalt madalale. Seni pole seda veel juhtunud. Aga juhendaja andis üleeile tööl jäätist.
369 tundi veel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar