pühapäev, 17. august 2014

Töö "tulemuslikkus" ja kindluste uudistamised

Eelmisel laupäeval käisin Sionis kindluseid vaatamas ning maa-aluse järve peal paadiga sõitma. Kindlused nägid eemal kahe künka otsas palju lahedamad välja kui kohale jõudes ringivaatamisel, aga maa-alune järv oli täitsa lahe. Väga selge veega koopajärv.

Eelmisel pühapäeval käisin Genfis jalutamas. Loodusloomuuseumi leidsin kenasti üles, aga teel kunstimuuseumisse eksisin nii põhjalikult ära, et pooleteisttunnise kõndimise järel (pärast kontrollisin, et kahe muuseumi vahemaa on 800m) andsin alla ja hakkasin otsima võimalust linnast ära saada.

Töönädal möödus seekord natuke liiga huvitavalt. Uued kuumutajad jõudsid kohale ning üks anti uurimiseks. Kõik läks mittemidagiütlevalt, kuni kast lahti sai tehtud. Ühelt poolt oli traadi ümbrus üsna must... Hiljem tuli välja, et seda juppi poleks üldse tohtinud eraldi pinge alla pannagi. Igatahes... Uuel nädalal selgub, kas me saame suure 3D jupi, mida uurida või tegeleme katseseadme väljamõtlemisega.

Ma jõudsin käia ka ränisensorite töötoas ning vaatamas, kuidas pisikesi juhtmühendusi tehakse. Reedel nägin ATLASe ka ära.

Eile käisin väga toredal reisil. Alguses šokolaadivabrikusse Cailler, seal tund aega ootamist, et ekskursioonil käia ning piiramatult šokolaadi degusteerida. Kõlab nagu paradiis? Aga miks kõht kohe täis saab? Viimast kaht tükki, mida ma tahtsin proovida ainult näksisin ja viskasin ära. Ja pärast seda istusin tükk aega paigal. Liiga palju šokolaadi. Aga poest ostin natuke kaasa, kuigi ei tahtnud isegi näha seda!
Pärast šokolaadivabrikut läksime La Gruyeresisse. Väike küla, mis on kõige populaarsem keskaegse arhitektuuri vaatamise koht Šveitsis. Kindluses käisime ka ära. Väga kena oli. Ajalooline film oli üsna jabur kahjuks.
Muuseumite jaoks jagunesime kaheks, mina otsustasin tulnukamuuseumi asemel juustumuuseumis käia. Lehm Kirss, rääkis oma elust, inimestest ja juustust. Juustu valmistamist ma ei näinud, tund aega liiga hilja jõudsin kohale, aga filmi sellest ning vahendeid küll. Juustu anti maitsta ka loomulikult. Pärast ostsin muuseumi poest natuke kaasa ka.
Montreux's oli söögipaus, kuigi mul ei läinud ikka veel midagi šokolaadi ja juustu peale, ning jalutuskäik järveäärsel promenaadil.
Veveys vaatasime järve torgatud kahvlit ning Charlie Chaplini kuju. Seal oli ka keset sõiduteed kontsert püsti pandud kogu helitehnika ja komplektidega.
Õhtul toodi mind kenasti hosteli juurde ära, kuna tagasi jõudsime pimedas.

Viimane nädalavahetus saabki tänasega läbi.

129 tundi veel.

Kommentaare ei ole: