esmaspäev, 3. detsember 2012

Nädal 11 ehk Tuli tali

Detsember hiilis märkamatult kohale ning hommikuti nina õue pistes särab päike ja on külm. Võib-olla hakkab isegi lund sadama lähiajal. Kohalikke uskudes ei ole see väga teretulnud, sest lumi võrdub kaosega ning see on viimane asi, mida eksamite ja lennureiside ajaks soovida. Kuigi natuke lund võiks siiski siin ka tulla. Lootus vähemalt on, et vähem kui kahe nädala pärast on lumi olemas, kui mitte siin, siis kodus ikka.
Loengusaalid on külmad, üks lisapõhjus rõõmustamaks, et loengud on läbi. Keemiahoone küttesüsteem on geniaalne: kui temperatuur langeb alla nulli, lülitab see ennast välja, uuesti tööle saamiseks on vaja käia nuppu vajutamas. Viimasel ajal on igal öösel temperatuur alla nulli langenud. Ja kui keemiahoone tundus külm, siis neljapäevane matemaatika asus Boyd Orris, mis oli jäine ning selja tagant puhuti veel külma õhku peale.
Homme ei ole küll ühtegi loengut, ent mina pean minema oma keemia professorit otsima. Meile teatati meie esimese semestri praktikumi punktid ning... minu 131 punktist oli tabelisse jõudes saanud 97. Ma ei ole selliste asjade käiguga absoluutselt rahul ning seetõttu on hommikune tegevusplaan minna õigust ja õiglust otsima (tõde on mul juba käes: sinisekaaneline lab book ei saa ju valetada).
Eksamid tulevad ka kuidagi kiirelt, kuigi ma olen valmistunud ka, keemias teinud paar vana eksamit läbi ning matemaatikas ka, kuid mulle meeldib vahele jätta asjad, milles ma ei tunne ennast väga kindlalt, see vist ei ole õige lähenemine. Homme püüan tubliks hakata ja süstemaatilisema kordamise ette võtta.
E-lugeri hankimise ohtlikuks tagajärjeks on lugemine. Ma pole väga amma nii palju lugenud (nt "Härra Pauli kroonikad", "Never let me go", "A walk to remember" ja veel natuke) kui selle nädalavahetusega. Mõnes mõttes on tore, ent väga raske on veenda end raamatu juurest konspekti ja ülesannete juurde. Õnneks saavad raamatud läbi ning siis on lihtsam end kokku võtta.
Esimest korda elus ei käi mul päkapikud. Selle kurtmise peale pisteti mulle kohe küpsis pihku, et "jõuluvana saatis".
Eesti ajakirjandust on mitmel põhjusel tore jälgida: esiteks on kindlasti väga palju (absurdi)huumorit ning teiseks on vahel midagi toredat lugeda. Selle nädala tore leid oli Õpetajate Lehes Sinijärve lugu algajatest inimestest. Me kõik oleme natuke algajad inimesed, alati oleme.
Ja aknast õue piiludes tundub, et siin sajab lund (või lörtsi, pimedas on natuke raske vahet teha)!

Kommentaare ei ole: