reede, 5. veebruar 2010

Suudan, tahan, oskan

Suutmine - ma olen võimeline oma asjadega toime tulema.
Tahtmine - ma teen õigeid asju ning ma soovin neid tehe.
Oskamine - ma tõesti saan aru.
Aga ma ei saa aru. Ma olen leidnud julguse öelda välja, kui ma aru ei saa. See teeb asjad tunduvalt lihtsamaks. Ma ei pea vaevama ennast enam sellega, mida tegelikult mõeldi, sest ma võin küsida ning enamsti saan vastuse. Alati ei tee vastus asja muidugi lihtsamaks, kuid vähemalt ma üritan. Kirjutamine ning msn on tänuväärsed leiutised. Tohutult head. Ma ei kujuta ette, kui ma ei saaks inimesega kirjutades suhelda. Muidugi on rääkimine hea ning telefonid ja kohtumised on head, kuid kuna kirjutades on asi rohkem läbi mõeldud ning juba sõnadesse pandud, on selle kasutegur kõrge ning saab suu lihtsalt kinni ka hoida. Rääkimine nõuab rohkem, seega rääkides annad sa ka rohkem, kuid öösiti on kirjutamine lihtsam, kuigi ka see läheb segaseks mingist kellaajast, säilib võimalus kontrollida asju üle.
Ma räägin öösiti, ma olen nõus sellega, et öösel on inimesed vabamad, sest nende ümber ei ole teisi. Pimedus tagab turvalisuse. Kui kell on 2 ja siis 3 ning mõnikord 4, on maailm teistsugune, kui ta oli õhtul ja see on nii tohutult hea - mul oleks justkui olemas veel üks paralleeluniversum, mida mul on küllaga juba, aga tundub, et mu ellu mahuvad nad ära.
Minu 24h on ka teiste 24h, kuid teatud osa neist tundidest ma kasutan kordades kõrgema väärutsega.Seega mul on rohkem aega minu 24h kui teistel.
Ma olen oma unerežiimi saanud väga kindlale 6-6,5h peale pidama. Ei tule päevi, mil ma magaks rohkem ning õnneks on ka vähema magamisega päevi piisavalt üksikuid. Kui ma soovisin minna varem magama, et välja magada, ärkasin ma kell 5.30 üles. Ehk asi ei toiminud soovitud suunas. Ka kell 3 magama minnes õnnestus mul magada poole kümneni.
Varsti tuleb jälle hulluksõppimise aeg, aga ma võtan seda kui paratamatust, mis tuleb üle elada.
Ma ju oskan, suudan ja tahan?

Kommentaare ei ole: